Kristliku õpetuse kohaselt on kõik inimesed patused. Meis on sünnist alates see, mida nimetatakse pärispatuks. See tähendab, et me ei muutu patuseks alles siis, kui esimest korda pattu teeme. Pigem vastupidi. Me teeme kõik pattu, sest patt asub meis sündimisest peale.

Avalikest aruteludest jääb tihtipeale mulje, et kristlaste õpetust patust mõistetakse tänapäeval valesti. Kui kristlane nimetab ennast ja teisi patuseks, peetakse seda sageli inimeste alavääristamiseks või sõimuks.

Ometigi lähtub kristlik arusaam sellest, et inimene on loodud Jumala näo järgi. Seetõttu on ta ääretult väärtuslik igavikuline olend. Meie väärtus ei sõltu sellest, millised inimesed me oleme. Meie väärtus on jagamatu ja kadumatu. Meie patusus ei määra meie maist väärtust, võimekust, andekus või edukust. Patusus kirjeldab meie olukorda Jumala ees.

Praktikas tähendab see, et inimene võib olla erakordselt andekas, intelligentne ja väärika käitumisega, aga Jumala absoluutse Seaduse kohaselt on ta samaaegselt patune. Selle tunnistamine ei kahanda karvavõrdki meie väärtust inimestena, viimase suurust ei määra ka meie madal enesehinnang. Inimene võib pidada end vägagi väärtuslikuks, pidades end samal ajal patuseks. See on võimalik, kui inimene näeb end Jumala looduna, armastatuna ja Kristuses õigeksmõistetuna.

Teine väärarusaam on inimeste jagamine patusteks ja usklikeks. Otsekui oleksime patused ainult enne usule tulemist ning pärast seda vabaneme täielikult patust. Apostel Pauluse sõnul on inimene patune ka pärast seda, kui temast saab kristlane. Mida enam kasvas Pauluse usk Jumalasse ning mida kauem oli ta olnud Jeesuse järgija, seda selgemalt nägi ta endas pattu.

See ei tähenda, et Paulus ei oleks inimesena ja kristlasena kasvanud ja saanud oma ligimestele üha suuremaks rõõmuks ja abiks. Ometigi, mida kauem ta Jeesust järgis, seda sügavamalt õppis ta tundma oma patusust. Aga samamoodi õppis ta üha enam mõistma Jeesuse mõõtmatut halastust ja armastust tema vastu.

Seega oleme Piibli järgi kõik, nii mittekristlased kui kristlased, Jumala näo järgi loodud ja sellepärast väärtuslikud. Oleme kõik ka patused. Eelkõige oleme aga armastatud Jumala igavese armastusega, mis kõige kirkamalt saab nähtavaks Jeesuse ristisurmas.

Mis patt siis õieti on? Patt on kõik see, mis astub üle Jumala pühast ilmutatud tahtest, nagu näiteks kümnest käsust ja Piibli muudest õpetustest.

Iga inimese patt ja ülekohus on ka patt Jumala vastu. Kuna inimene on loodud Jumala näo järgi, on ligimesele tehtud ülekohus alati ka patt Jumala vastu.

Jumala ees on meie patt niivõrd tõsine asi, et inimene läheb igavesse hukatusse, kui ta oma eluajal ei tunnista oma patte ega pane oma lootust Jeesusele Kristusele, meie pattude lepitajale ja andestajale. Seda kutsutakse meid tegema igal jumalateenistusel ja igal päeval.

Ajalehest Uusi Tie tõlkinud Illimar Toomet.

Avaldatakse esmaavaldaja loal.

© Meie Kirik