Johannese 17:6–19

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Sõprus on arvatavasti enim väärtustatud elutarve. Keegi on öelnud, et sõpruse hiilgus ei seisne väljasirutatud kätes ega lahkes naeratuses ega seltskondlikus rõõmus, vaid see on vaimne innustus, mis teda tabab kui ta avastab, et keegi usaldab teda ja loodab tema peale.

George Washington on kirjutanud: “Ole viisakas kõikide vastu, kuid väga lähedane ainult mõnega ja las need mõned olgu hästi järeleproovitud enne, kui sa usaldad neile oma saladusi. Tõeline sõprus on aeglase kasvuga taim, mis peab kogema ja taluma ebaõnne vapustusi.”

Jeesuse lähimad sõbrad olid Tema jüngrid. Nende meeste seltsis veetis Ta enamuse oma ajast, õpetades neid kannatlikult ja põhjalikult. Vaatamata mõningatele nõrkushetketele olid jüngrid siiski Jeesuse kõige ustavamad sõbrad. Jeesus hindas seda sõprust väga kõrgelt. Seda tõestab Tema eespalve sõprade eest.

Jeesuse kuulus eestpalve kõneleb nii mõndagi Tema suhtumisest jüngritesse. Kõigepealt vaatame, milline on Issanda arvamus oma sõpradest. Kuulakem veel kord, mida Jeesus ütleb: “Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina oled andnud mulle maailmast. Nad olid sinu omad ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna. Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis oled andnud mulle, on sinu juurest, sest need sõnad, mis sa oled andnud mull, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud. Ma palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad. Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes.”

Kas panid tähele, mida Jeesus ütleb jüngrite kohta? Nad on eriline kingitus Isalt; nad on olnud kuulekad; nad on võtnud vastu tõe; nad on kindlalt uskunud Jeesuse jumaliku olemust; nad on toonud Talle au. Üsna positiivne kirjeldus, kas pole? Ma pigem eeldaksin Jeesuselt teistsugust palvet, umbes nii: “Isa, suur tänu sulle jüngrite eest, kuid sa tead kui nürimeelsed nad on. Aita neil mõista minu sõnumit. Aita neil jääda ustavateks, sest sa tead ju nende kalduvust hädade eest põgeneda.” Kindel on see, et Jeesus teadis, mis on tulemas. Ta isegi hoiatas Peetrust, et too Teda salgab, kuid eestpalves midagi seesugust ei kajastu, kõik on kiiduväärt.

Ma usun, et Jeesuse palvesõnad olid ja on Tema jüngritele suureks toeks ja innustuseks rasketel hetkedel. Nõrkuse hetkel tuleb meil üksteisele meelde tuletada, et Päästja usub meisse, Issand arvestab meiega. Ma arvan, et Jeesus teab täpselt, mida Ta teeb. Ta pigem julgustab kui heidutab, pigem kiidab kui laidab. Ta  pigem tõstab esile meis  varuks olevad võimalused  kui ebaõnnestumised. Ta tahab, et laseksime  lahti mineviku köidikutest ja vaataksime lootusrikkalt ettepoole. Selline on Tema suhtumine. Jeesus näeb sinus, oma sõbras, seda, kes sa võiksid tegelikult olla. Ta näeb sinu potentsiaali ja rõõmustab võimaluse üle sinu läbi midagi korda saata.

Kas selline suhtumine on omane ka meile? Kas me köidame oma kaasinimesed mineviku eksimuste külge või laseme nad vabaks? Kas osutame näpuga nende pattudele või lohutame tuleviku väljavaatega? Enamik kristlasi elab valulikult üle oma ebaõnnestumisi ja eksimusi, sellepärast vajame head sõpra, kes meid ergutab edasi minema. Kas sina oled selline sõber?

Jeesus palub Isalt oma jüngrite jaoks nelja asja. Esiteks, et Ta hoiaks neid oma nimes. Teiseks, et Tema rõõm oleks täielikult neis enestes. Kolmandaks, et Ta hoiaks neid kurja eest ja neljandaks, et Ta pühitseks neid tões.

Vaatame kõigepealt, mida tähendab palve, et Jumal hoiaks jüngreid oma nimes. Milline oht siis sunnib Jeesuse järgijaid lahkuma Issanda nimest? Arvatavasti ei ole see väline oht, sest kurja eest kaitset palub Jeesus eraldi. Küllap palutakse siin, et Jumal kaitseks meid meie endi eest. Suurim oht osadusele peitub inimese patuses olemuses. Jeesus nägi seda oma jüngrite juures, kui nood arutasid, kes neist on suurem, kes saab seisma Issanda paremal käel, või siis, kui nad ei lubanud lastel minna Tema juurde. Kardan, et ega meiegi paremad ole. Oleme loomu poolest kadedad, enesekesksed, väiklased, ihned, keelepeksjad, pahatahtlikud ja vahest isegi vihkajad. Kõik see mõjub tapvalt meie omavahelisele osadusele ja ka ühendusele Issandaga. Kui tahame kanda Päästja sõnumit maailma, siis peame olema üks ihu, peame tegema oma tööd käsikäes, olles üksteise vastu lahked, halastajad, andestades üksteisele, nii nagu Jumal on meile andestanud. Ja mis peamine, meil tuleb jääda Kristuse nimesse.

Teiseks, Jeesus palub, et Tema rõõm oleks meis enestes. Tundub natuke võõrastav, et nii olulisel momendil Jeesus palub jüngritele rõõmu. Pigem oleks Ta võinud tahta jüngritele tõsist meelt, palvejõudu ja vastupidavust. Meie Õnnistegija tahab, et Tema järgijad oleks tuntud pigem naeru kui pisarate pärast. Ta soovib, et meie tähelepanu oleks ülestõusmisel, mitte ristilöömisel, et rõõm asendaks kurbuse. Kellena meid tuntakse? Kas oleme pahurad torisejad või rõõmsameelsed kristlased?

Kolmandaks, Jeesus palub, et me jääksime maailma, kuid oleksime hoitud kurja eest. Ainult elades uskmatute inimeste keskel saame mõjutada seda maailma. Muidugi, on alati oht, et maailm mõjutab hoopis kristlasi ja mingil määral ta seda teebki, kuid riskida tuleb, sest teist võimalust evangeeliumi kuulutamiseks ei ole. Sool, jäädes oma toosi, ei suuda takistada liha roiskumist. Askeetlus on teatud määral vajalik, aga kui kõik kristlased varjuksid kloostrimüüride vahele, jääks sõnum edastamata, armastus tutvustamata.

Maailma mõjutamine ei ole sugugi kerge. Apostel Paulus ütleb: “Meil ei tule võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.” (Ef 6:12) Kui tahame maailmale head mõju avaldada, siis tuleb meil võidelda Saatana vastu. Tema kasutab kõike vahendeid, nii pettust kui ka otsest ähvardust, et takistada evangeeliumi kuulutamist ja teha tühjaks Jeesuse lunastustöö. Meie Päästja palub, et Jumal annaks meile jõudu ja kaitseks meid selles võitluses.

Lõpuks Jeesus palvetab, et oleksime pühitsetud tões ehk Jumala Sõnas. Teame ju, et pühitsemine tähendab kellegi või millegi eraldamist mingi erilise ülesande jaoks. Jeesus tahab, et Jumal kasutaks kristlasi oma sõna teenimisel. See tähendab Jumala Sõna õppimist, kuulutamist ja selle järgi elamist.

Armsad õed ja vennad, on suur õnn, et Jeesus meie eest palvetab. Keda siis veel kui mitte Teda peaks Jumal kuulama. Tõesti on hea olla Kristuse jünger, kui tead, et Tema eestpalve kannab meie tööd Issanda viinamäel ja toetab meie võitlust selle pimeduse maailma valitsejatega. Meil ei ole paremat sõpra kui Jeesus. Hoides Temast kinni võime olla kindlad, et Tema jääb meisse ja on meile saatjaks nii siin, maisel teekonnal kui ka igaveses elus. Aamen.

 

• Eelmine
• Järgmine