WikiLeaksi poolt avaldatud meilidest nähtub, et miljardärist globalist ja juhtiv Hillary Clintoni toetaja George Soros maksis 650 000 dollarit mõjutamaks paavst Franciscuse visiiti USA-sse läinud aasta aprillis.

Sorose sooviks oli “nihutada rahvuslikke paradigmasid ja prioriteete 2016. aasta presidendikampaania lähenedes,” vahendab LifeSiteNews.

Raha eraldati 2015. aasta aprillis ning raporti järgi läksid kordaminekutena kirja konkreetsete “piiskoppide ülesostmine toetamaks avalikumalt sõnumeid majanduslikust ja rassilisest õiglusest, et hakata tekitama kriitilist massi piiskoppidest, kes on paavsti rõhuasetustega ühel meelel.”

Soov suunata piiskoppide seisukohti

Toetus läks ühendustele, mis teevad sihipärast tööd edendamaks vasakpoolseid ja progressiivseid nn sotsiaalse õigluse eesmärke ning üritavad muuta katoliku kiriku prioriteete USA-s.

Soros on rahastanud vasakpoolset agendat kogu maailmas. Ta on finantseerinud ka katseid tühistada sündimata laste õigust elule riikides, kus see on seadusega tagatud.

Paavsti visiidi eel saadeti Vatikani eriülesandega delegatsioon, muuhulgas püüti mõjutada paavsti võtmetähtsusega nõunikku kardinal Oscar Rodriguez Maradiagat.

Hilisema ülevaate kohaselt oli Sorose organisatsioon USA-kampaania tulemustega rahul ning pani enda arvele erinevate piiskoppide väljaütlemised kandidaatide aadressil, kes inimesi “hirmutavad”. Viimaste all võidi peamiselt silmas pidada ennekõike Donald Trumpi.

Raportis järeldati, et annetatud raha aitas võidelda homovastase retoorikaga meedias – seda eriti pärast Kentucky ametniku Kim Davise juhtumit, kes arreteeriti keeldumise tõttu väljastada abielutunnistusi samasoolistele paaridele.

Ühtlasi õnnestus Sorose käsilastel enda hinnangul suunata perekonnaväärtusi rõhutav avalik arutelu sissetulekute ebavõrdsusele.

Nagu rõhutas LifeSiteNewsile advokaat Elizabeth Yore, on katoliiklased USA valimiste kontekstis suur ja mõjukas kontingent ning seetõttu “püüab [Soros] kasutada katoliku kiriku pead selle võtmelise bloki mõjutamiseks ning Hillary Clintoni võidu kindlustamiseks.”

Yore’i sõnutsi “pole see esimene kord, kus Sorose ja Vatikani koostöö rakendatakse poliitilise projekti teenistusse.” Näitena tõi ta esile mullu Vatikani juurde saadetud Sorose esindajad, kes tegutsesid kliimamuutuse ja keskkonna-agenda huvides.

Sorose huvide eest seisavad kaks USA piiskoppi – Robert McElroy San Diegost ja Chicago peapiiskop Blase Cupich –, kes erilise innuga püüavad absoluutsete moraaliprintsiipide asemel sisendada katoliiklastele muid prioriteete.

Oma projekti lõppkokkuvõttes rõõmustas Sorose organisatsioon selle üle, et pikema perspektiiviga töö USA katoliku piiskoppide prioriteetide ümberkujundamisel on edukalt käima lükatud.

Soros ja Eesti

Eestis on George Soros tegutsenud aastaid peamiselt Avatud Eesti Fondi (AEF) kaudu, olles pikka aega selle peamiseks rahastajaks. Nagu fond oma kodulehel kirjutab:

“Avatud Eesti Fond tahab teadlikult suunata ühiskondlikku arutelu avatuse ja sallivuse poole. Me teeme seda nii ise üritusi korraldades ja programme algatades kui ka teiste ühenduste projekte toetades. […] Selle nimel teeb Avatud Eesti Fond koostööd vabaühenduste, kodanikuaktivistide, ettevõtjate, teadlaste, haridus- ja kultuuriinimeste, meedia, omavalitsuste ja valitsusasutustega.”

Paljude teiste projektide seas on Avatud Eesti Fond rahastanud Arvamusfestivali ja presidendi jääkeldrist alguse saanud Rahvakogu, organisatsioonidest aga Kari Käsperi juhitud Eesti Inimõiguste Keskust, Helen Talalaeva juhitud Eesti LGBT Ühingut ja Jevgeni Kristafovitši juhitud noorteühendust Avatud Vabariik. Samuti oli AEF-il peamine roll valitsuse poliitikat suunava mõttekoja Praxis asutamisel ja ülesehitamisel.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 2010. aastal AEF-i tegevust kokkuvõtva kogumiku eessõnas, et “Avatud Eesti Fond on 20 aasta vältel järjekindlalt, kuid alati heatahtlikul ja pealetükkimatul, see tähendab euroopalikul viisil harinud pinnast, mida nimetame Eesti kodanikuühiskonnaks.”

Samas kogumikus lisas AEF-i pikaaegne juht Mall Hellam, et “ehkki Avatud Eesti Fond on aastate jooksul avatud ühiskonna edendamisse panustanud üle poole miljardi krooni, ei ole fond kunagi olnud pelgalt rahajagamise koht” ning et “oleme olnud osalised paljude taasiseseisvunud Eesti olulisemate verstapostide juures ja mõjutanud protsesse teinekord ehk isegi enese teadmata”.

Artikkel ilmus väljaandes Objektiiv.ee