Paavst Franciscuse ärritav pühakirjatõlgendus

Rooma paavst kutsus üles vastu võtma “kõiki”, kes Euroopasse tulla tahavad. Me kuuleme Katoliku Kiriku poolt destabiliseerivaid avaldusi massimigratsiooni fenomeni kohta ning kogeme Pühakirja ärritavat tõlgendamist. Paavst ei leidnud ühtegi sõna migratsiooni tõukepõhjuste eristamiseks, põgeniku eristamiseks majandusmigrandist, islamistist või kriminaalist. Mitte ühtki eristavat sõna selle asjaolu kohta, et tagakiusatavad kristlased moodustavad ainult ühe väikese osa neist rahvamassidest, kes iga päev üle piiride tulvavad ning ilmselgelt tõepärase informatsiooni alusel ootavad, et nad sihtriikides avasüli vastu võetakse. Mitte ühtki sõna, et teha vahet oma elu säilitamiseks Süüriast põgeneva kristlase ning nende paljude kavalate rändurite vahel, kes tahavad immigreeruda Euroopa sotsiaalabisüsteemi. Mitte ühtki eristavat sõna selle kohta, et suur osa migrante oma passid minema viskab ning ühtki sõna selle kohta, et samas Süüria reisipassi müüakse hinnaga alates 3000 eurost, kuna see kujutab endast kindlat sõidupiletit Euroopasse. Mitte ühtki eristavat sõna selle kohta, et paljud inimesed kujutavad Euroopat, eriti Saksamaad, väärkujutluse alusel endale ette paradiisina maa peal.

„Kõik vastu võtta, mitte kellegi üle kohut mõista" 

Sõna-sõnalt ütles Katoliku Kiriku pea, et tuleb vastu võtta “head ja halvad”, lihtsalt ja lühidalt “kõik”. Jeesus ei erista, nii väitis paavst: “Jeesus kutsub Evangeeliumis häid ja halbu, kõiki, ilma vahet tegemata.” Ning edasi: “Kõik vastu võtta, kellegi üle kohut mõistmata, et pakkuda Jumala kohalolu ning vendade armastamise kogemist.”

Seda ütles paavst ühe Milano preestri, Pierluigi Perini poolt asutatud evangeliseerimisalgatuse liikmetele. Need sõnad ütles paavst ajal, mil tuhanded sisserändajad lükkavad tagasi teiste riikide abi, kuna nemad tahavad ainult “Saksamaale”. Ajakirjandus kajastas eile seda paavst Franciscuse ärritavat, jah, isegi destabiliseerivat kõnet. Ta ei rääkinud seda sisserändajatele, vaid ühendusele Cellule Parrocchiali di Evangelizzazione (“Evangelisatsiooni koguduserakukesed”). Paavst pidas sellega silmas Jeesuse antud evangeliseerimiskäsku, samas kui ajakirjandus tegi sellest poliitilise läkituse. Nende kahe vahel on põhimõtteline vahe. Sellest hoolimata jääb ka paavsti läkitus mitmetähenduslikuks. Siiamaani pole toimunud ka mingit selgitust Püha Tooli poolt, mistõttu tuleb implitsiitselt järeldada, et selle kõne puhul oli tahetud ka levitamine ajakirjanduse vahendusel poliitiline avaldusena.  

Paavst toetab poliitika ja ajakirjanduse ebaausat kõnet. Kas Vatikan võtab vastu “vähemalt kristlasi”?

Üleskutse “Võtke kõik vastu” ei tunne ega luba mingisuguseid piiranguid, ükskõik millist laadi nad ka poleks. See on radikaalne ega salli mingeid vastuväiteid. Seeläbi asub ka paavst osalema absurdi oksjonil, mille poliitikud ja ajakirjanikud praegusel ajal organiseerinud on. “Kutsutaks vähemalt siis kristlasi vastu võtma!” tahab Chiesa e postconcilio. Paavst Franciscus nõudis eilse Angeluse ajal, et iga Euroopa kogudus, ordukogukond ja palverännukirik võtaks vastu ühe pagulasperekonna. Kahetsusväärsel viisil toetas paavst oma sõnavalikuga poliitikute ja ajakirjanike, kes kuulutavad iga sisserändaja põgenikuks, intellektuaalset ebaausust.

Samas kuulutas paavst, et mõlemad Vatikani kogudused teevad hea eeskujuga esimese sammu ja võtavad mõlemad vastu ühe “põgenike perekonna”. “Võime varsti kogeda, kas nende puhul on tegemist kristlastega,” kirjutab Chiesa e postconcilio.

Paavsti eristamist vältiv sõnavalik, mis kattub uskmatute meediakooriga, seisab ilmselges kontrastis Aafrika piiskoppide sõnumiga, kes kutsuvad oma maade noorsugu üles otsima “lahendust” oma probleemidele mitte põgenemisega oma kodumaalt, lastes end sageli ära petta kaugete, väidetavalt piima ja mett voolavate maade petlikust särast ja kajast, mida nad tunnevad televisiooni ja kuulujuttude pettepiltide kaudu.

Neli märkust Evangeeliumi sõnumi kärpimise kohta paavst Franciscuse poolt

Chiesa e postconcilio avaldas neli märkust paavsti kõne kohta ja kritiseerib neis Evangeeliumi sõnumi kärpimist paavst Franciscuse poolt. Selles seisab:

Märkus 1: Bergoglio: “Jeesus kutsub Evangeeliumis üles häid ja halbu, kõiki, ilma vahettegemiseta”.

Jeesus kutsub Evangeeliumis kõiki üles pöördumisele, mitte aga Euroopasse elama asumisele.

Märkus 2: Bergoglio: “Kui teil keelel lasub tahtmine kellegi kohta arvamust avaldada seeläbi, et ütlete, et ta on seda või teist teinud, siis on parem, kui te suu peaksite.”

Isegi kui tegemist oleks ühe “sisserändava” sarimõrvariga, kristlastetapjaga, kas siis tuleb ta kogukonna juurde juhtida ning laste, vanurite ning kaitsetute sekka lahti lasta?

Paavst Franciscusel peab olema mingi teine Piibel. Jeesus ei vaata mineviku peale, kui inimesed pöörduvad, kuid siis, kui nad eksituses püsivad, on teisiti. Maarja Magdaleena lakkas olemast prostituut ning järgis Kristust.

Märkus 3: Bergoglio: “Ning nad viibisid iga päev üksmeeles templis ning murdsid siin ja seal oma majades leiba, pidasid söömaaegu rõõmu ja siira südamega ning leidsid poolehoidukogu rahva seas." 

Pühakiri räägib selles kohas “usklikest” ja mitte paganatest (tänapäeval vastavalt muhameedlastest ja ateistidest). Kogu kirjakoht Apostlite tegude raamatu 2. peatükist kõlab järgmiselt:

37 Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: “Mida me peame tegema, mehed-vennad?” 
38 Aga Peetrus ütles neile: “Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni. 
39 Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.” 
40 Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: “Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!” 
41 Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest. 
42 Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes. 
43 Ent igale inimesele tuli kartus, sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi. 
44 Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine. 
45 Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas. 
46 Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega, 
47 kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Issand aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka. 

Märkus 4: Bergoglio: “Euharistias kogeme me armastust, mis ei tunne piire. Anname siis ühe konkreetse märgi selle kohta, et Kirik on isamaja, milles on kohta igaühele oma raske eluga.”

Issand räägib siin pöördumisest ja Tema järgimisest, paavst aga sisserändajatest ja sotsiaal­hoolekandest. Kui nad pole ristitud, usklikud ega pühitseva armu seisundis, ei saa nad osaleda ka euharistilises söömaajas, mis pole mitte mingi söömalaud näljaste või parema toidu otsijate toitmiseks. Stat Crux dum volvitur Orbis (“Seisab Rist kindlalt, sellal kui maailm pöörleb”). Kas me peame selle lihtsalt unustama?

 

Allikas: www.katholisches.info, 7. september 2015