Matteuse 5:13

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Üheksateistkümnendal sajandil esile kerkinud evolutsiooniteooria külvas suurt optimismi. Inimesed lootsid, et tulevikus kaovad sõjad, lõpeb inimeste vahel vahet tegemine, kõrvaldatakse kannatused ja haigused. Nad uskusid, et kahekümnes sajand saab olema tõeline valgustuse ja armastuse sajand, kus inimeste teadmiste suurenemine on toonud lahenduse kõikidele probleemidele. Ja ometi, hoolimata optimismist sai kahekümnendast sajandist kõige verisem sajand. Inimeste loomus ega käitumine ei muutunud paremaks ehkki teadmised suurenesid igas eluvaldkonnas.

Kui Jeesus pöördus mäenõlvale kogunenud rahvahulga poole ja ütles tähtsusetutele ning harimatutele Galilea meestele: “Teie olete maailma sool”, siis kinnitas Ta sellega, et maailm oli roiskunud. Küllap see hinnang kehtib ka tänapäeva maailma kohta ja rohkem kui iial varem. Kaasajal on väärtused  peapeale pööratud, amoraalsus on saanud paljudele elustiiliks. Kurja ja hea piirjooni on teadlikult ähmastatud, et oleks raske neid eristada. Selline olukord valitseb maailmas tänu inimese patusele südamele. Prohvet Jeremia ütleb südame kohta: “Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud.” (Jr 17:9) Jeesus ise ütleb, et inimese südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, hooramist, pühaduseteotust ja nii edasi. Paulus lisab, et kui inimesed ei hooli Jumala tunnetusest, siis Jumal annab nad kõlbmatu mõtteviisi kätte, tegema seda, mis on väär. Jumala salgamine on tänapäeval üldlevinud, sageli ka nende seas, kes ennast kristlasteks nimetavad. See aga omakorda mõjutab ühiskonna kõlbelist olukorda ja loomulikult halvema suunas. Maailm on rikutud ja vajab hädasti soola.

Jeesuse sõnade järgi on Tema jüngrite toime maailmale sama nagu soola toime toidule. Mitte sellepärast, et meil oleks mingid erilised võimed või oskused. Meie isiklikud omadused ei erista meid muust maailmast, vaid Kristuse tundmine ja osadus Temaga annab meile jõu toimida ühiskonnas soolana. Eks meiegi olime varem koos muu maailmaga vaimselt surnud, aga Jumal on meid koos Kristusega teinud elavaks oma suure armastuse pärast. Paulus ütleb: “Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.” Kõik tõelised kristlased on maa soolaks, sest meile on antud läbi ühenduse Kristusega uus jumalik loomus. See kohustab meid elama keset roiskunud maailma ja täitma soolale pandud ülesannet.

Vaatleme nüüd, milline on soola eripära

Oma avalduses Jeesus hoiatab jüngreid, et nood väldiksid kahte viga. Esiteks Ta ütleb, et kristlased ei pea loobuma maailmast ega eraldama ennast kloostritesse, sest sool mõjub antiseptikuna alles siis, kui liha soolaga sisse määritakse. Meie eripärast peab maailm kasu saama. Meil tuleb elada ja tegutseda inimeste keskel, et saaksime neile mõju avaldada. Teiseks ütleb Jeesus, et kristlased ei tohi samastuda maailmaga, ei tohi omaks võtta selle väärtusi. Seda tõsist hoiatust eiravad sageli nii üksikkristalsed kui ka kogudused, kes püüavad kaasas käia maailma mallidega. Aga see on viga, sest maailma teed on kurjad. Kui oleme surnud liha sarnased ja roiskume kood maailmaga, siis kuidas me suudaksime maailma aidata? Meie erinevuses peitub jõud. Sellepärast Kirik ei tohigi muutuda oma suhtumises ja tegevuses maailma sarnaseks.

Soola otstarve

Jeesus ei öelnud jüngritele, et te olete maa suhkur, vaid te olete maa sool. Vaatleme nüüd, milline on soola otstarve ja kuidas kristlased saavad soolana toimida.

Esiteks, sool toimib säilitusvahendina. Selle antiseptiline toime hoiab ära liha riknemise. Sama toime on kristlastel uskmatu maailma suhtes. Nad on just kui moraalne antiseptik, mis leevendab ühiskonna pahelisust ja hoiab ära täieliku roiskumise.

Ei tohi unustada, et nagu sool tekitab haavale sattudes valu, nii võivad ka kristlased, puudutades ühiskonna mädapaiseid, tekitada inimestes ärritust. Igal juhul on sellise ebamugavuse tekitamine tervitatav, sest see toob lõppkokkuvõttes ühiskonnale kasu.

Teiseks, soola kasutatakse maitseainena. Õiges koguses soola annab toidule õige maitse. Ilma Kirikuta oleks maailma maitse hulga läägem. Kristlastena on meie ülesanne parandada maailma maitset, muuta see Jumala silmis talutavaks.

Paraku kaasneb siin üks oht. Me ei tohi suppi üle soolata. Ülepakutud ja pealetükkiv kristlus on sama vastuvõetamatu nagu ülesoolatud toit, millega ei ole muud teha kui ära visata. Teise inimese eripära mahasurumine on lubamatu. Me oleme tõeliseks soolaks siis kui toome esile ja suurendame iga inimese individuaalset maitset. Siin piisab ainult näpuotsa täiest soolast. Paljal soolal iseenesest ei ole mingit väärtust. Vaevalt, et terve mõistusega inimene sööks lõunaks kausitäie soola. Küllap kristluse kohta kehtib sama tõde nagu soola kohta – natuke igale poole on hea, palju ühes kohas on kasutu.

Kolmandaks, soola valge värv sümboliseerib puhtust. Elades Jumala riigi kodanikena pahelise maailma sees, tuleb meil säilitada vaimne puhtus. Küllap me ei suuda hoiduda poriplekkidest riietel, kuid hinge võime hoida siiski puhtana. Vaatamata maailma tohutule pingutusele kristluse hägustamiseks tuleb meil jääda truuks apostlite õpetusele ja olla ustavad Kristuse järgijad. Apostel Jaakobus ütleb, et elades maailmas tuleb meil hoida iseennast maailma poolt määrimata. Paulus hoiatab, et ärge muganduge praeguse ajaga. Usun, et me kõik oleme kogenud, kui raske on elada huntide keskel ja mitte uluda nendega kaasa. Paraku ei ole meil muud valikut, kui tahame olla kristlased ja mõtleme oma tuleviku peale.

Neljandaks, soola saab kasutada ka väetisena. Kristlaste tegevus peab soodustama headuse kasvu. Võideldes kurjaga ei tohi unustada edendada head. Kurjas maailmas sünnib Jumala armust ka palju häid asju ja kristlaste kohus on edendada neid väärtusi inimkonna heaks. Läbi aegade on kristlased olnud algatajad ja eesvõitlejad paljude ürituste puhul, mis on edendanud ühiskonnas headust ja toonud inimeses esile tema jumaliku pale. Näiteks võib tuua kas või orjuse kaotamise.

Viiendaks, sool on janu tekitaja. Täpselt samuti peaks kristlased tekitama inimestes janu Jeesuse ja Tema evangeeliumi järele. Loomulikult, me ei suuda seda ise teha, vaid Jumal teeb seda meie läbi kutsudes inimestes esile janu  elava Jumala järgi, nii et uskmatud tulevad ja küsivad: “Millest johtub teie erinevus? Kuidas te suudate olla lootusrikkad, rahulikud ja rõõmsad vaatamata raskustele ja hädadele?” Neile küsimustele vastamisega saame suunata küsija janu kustutamiseks Jeesuse kui elava vee allika juurde, millest igaüks võib ammutada ilma hinnata.

Armsad õed ja vennad, meil on tähtis ülesanne täita. Kristuse koguduse olemasolu tõttu halastab Jumal maailmale ega hävita seda  otsemaid. Meie eestpalve najal püsib maailm kogu oma kurjusega. See piibellik mõte esineb juba Vanas Testamendis: oleks Soodomas leidunud kümme õiget, poleks Jumal linna hävitanud. Kui maailmast hävivad eestpalvetajad kristlased, siis on kätte jõudnud viimse kohtupäeva aeg. Seepärast hoiatab Jeesus jüngreid, et nad oma ülesannet täites ei tuimuks ega osutuks riknenud soola sarnaseks. Kui me unustame oma jumalatahtelise ülesande ja muutume maailma sarnaseks, siis osutume kasutuks nii Jumalale kui ka maailmale. Vastavalt meie suurele ülesandele ja vastutusele on Jumalal kohtuotsus siis meie kohta lõplik ning hukkamõistev. Kelle Jumal enesest ära heidab, sellel ei ole pääsu hukkumisest. See puudutab ka kogudust ja Kirikut. Kogudus, kes oma ülesannet näeb üksnes maailmasiseste probleemide lahendamises, kes laseb end siduda selle maailma vägevate ning võimukate huvidega, jättes kõrvale Jumala huvid, osutub jumalatuks. Ei ole midagi kohutavamat kui säärane jumalatu kirik.

Tänases tekstis Jeesus ei ütle, mis hoiab ära jüngrite läägeks muutumise. Aga ma olen veendunud, et püsides Jumala Sõnas ja Kiriku õpetuses ning tarvitades iga päev Jumala armuvahendeid, suudame olla ja jääda maa soolaks ning täita soolale ettenähtud otstarvet. Aidaku meid selleks Jumal. Aamen.