Keijo Kaarisade, paari aastaga tuhandeid jälgijaid köitnud vihakõnepolitseinikuna esinenud Soome parodist, on tagasi. Tema absurdsed, totaalselt jaburad, ent üdini poliitkorrektsed tvitterisäutsud, mis kutsusid kompromissitule võitlusele igasuguse vihakõnega, kisendasid kogu maailmale: kuningas on alasti! Tragikoomika seisnes aga selles, et ta esitas mõtteid, mida oli võimatu eristada Soome politsei vihakõnevastase erirühma liikmete või valitsuse liikmete või erinevate poliitikute avalikest sõnavõttudest.

Tänavu novembris möödub kümme aastat nii Balti luterlike piiskoppide pöördumisest kui EELK kirikukogu deklaratsioonist, milles väljendatakse muret mõnede luterlike kirikute eemaldumise üle kristlikust abielukäsitusest ja sellega kaasnevast kirikuosaduse kahjustamisest. Avaldame uuesti esmalt Balti piiskoppide pöördumise, mis sündis 4. novembril 2009 Tallinnas ja kus kinnitatakse, et “abielu on kooselu mehe ja naise vahel ning homoseksuaalse sättumuse praktiseerimine on ühtesobimatu Kristuse järgimisega.”

Mis saab inimesest pärast surma? Surnukeha maetakse maha või tuhastatakse, aga kuhu läheb hing, teadvus, isiksus? Luterlikel matustel loetakse tavaliselt Koguja sõnu: „Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud“ (Kg 12:7). Meenutatakse ka Jeesuse sõnu: „Tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu üles­tõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukka­mõistmise üles­tõusmiseks“ (Jh 5:28–29). Siit ilmneb, et kristluses ei usuta üksnes hinge eksistentsi jätkumist teis­poolsuses, „hinge surematust“, vaid ka surnud inimeste ihude üles­äratamist haudadest.

Kõik on kutsutud, aga vähesed kogunevad armuauale. Miks? Igal juhul ei ole see Jumala süü, kui meie loobume söömaajast. Tema lunastuse pidulaud on kaetud kõigile, aga Ta ei sunni mitte kedagi sööma ega jooma. Kui keegi jätab tulemata ja kõnnib näljasena, siis võib ta ainult ennast süüdistada. Pulmapeo saal on siin ja sina oled auline külaline. Tunne rõõmu, et sa oled nende väheste seas, kes on kutsele vastanud.

Usupuhastuspühal meenutatakse küllap paljudes protestantlikes kogudustes reformatoorseid loosungeid nagu solus Christus (ainult Kristus), sola Scriptura (ainult Pühakiri), sola fide (ainult usk), sola gracia (ainult arm) ja ecclesia semper reformanda est (kirik uueneb pidevalt). Nende kordamise abil saab luterlik või evangeelne identiteet taas kinnitatud. Aga küsigem: mis kasu on sellest meie hingeõndsusele? Kas see viib meid taevasse?

Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja ainult Temal on meelevald patte andeks anda. “Mu laps, sinu patud on sulle andeks antud.” See on tänane sõnum meile, kes me oleme teadlikud oma eksimustest ja kahetseme neid ning tahame uskuda ja loota, et Jumal on meie poolt, aga mitte meie vastu. Jeesus tervendab meid vaimsest halvatusest, tõstab välja masendusest ja kingib rõõmu elust.

Kiriku uuenemise ja uute teede ehitamise loosung ei pruugi olla Jumala Vaimu, vaid Vastase vaimu sisendus. See, kes ütles aegade alguses Jumalale: „Ma ei teeni sind!“ ja keda nimetatakse valede isaks, külvab Jumala rahva sekka lõhesid, segadust ja uskmatust. Tema aeg on piiratud ja hakkab lõppema, ent seda marulisemaks muutub ta tegevus. Jumala kirikust on saanud tõeline lahinguväli, kus valitseb sõjale iseloomulik segadus. Ei või kindel olla, kes on omad ja kus asub vaenlane. Hägustuvad arusaamad sellest, mis on õige ja hea ning mis on Jumala tahe.

Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik väljendas hiljuti seisukohta, et luterluses tuleks Pühakirja ikka uuesti ja uuesti tõlgendada, sest iga hetk on uus. Portaal Meie Kirik pöördus EELK Usuteaduse Instituudi professori dr Arne Hiobi poole, et selgust saada, kas tõesti on luterluses kiriku õpetuslikud ja moraalialased seisukohad allutatud ajas muutuvatele interpretatsioonidele.

Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja Eesti Seksuaaltervise Liidu konverentsil “Seksuaalsus ja religioon – ühisosa otsides” ei olnud ühtegi ettekannet, mis oleks käsitlenud positiivses valguses või tutvustavalt traditsioonilist kristlikku seksuaaleetikat, kirjutab Robert Bunder ja rõhutab: traditsiooniline kristlik seksuaaleetika on hea ja terve ning see on mõeldud inimest kaitsma, et ta võiks korraldada oma elu õigesti ning elada igat päeva koos oma Issandaga.

Eesti LGBT Ühingu riiklikku rahastamist saaks praeguse võimuliidu ajal ära lõpetada eeskätt Keskerakond, sest sotsiaalministri toolil istub just selle erakonna minister Tanel Kiik ning valitsust juhib Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Värske küsitluse kohaselt pooldab 73 protsenti Keskerakonna toetajatest LGBT ühingu riikliku rahastamise lõpetamist. Valitsuskoalitsiooni toetajate seas tervikuna on see protsent veelgi kõrgem – 78.

Jeesus tuli, et meil võiks olla rikkalik elu Jumala armus. Kristus on vabastanud meid mitte ainult patust ja surmast, vaid ka kõigist valedest lootustest, kartustest ja muredest. Temas on meil kingitused, mida ei saa osta kulla ega hõbedaga – pattude andeksandmine, lunastus ja igavene elu. Vanad kreeklased armastasid öelda: “Söögem ja joogem, sest homme sureme.” Kristuses armu saanud Jumala lastena võime öelda natuke teisiti: söögem, joogem ja tundkem rõõmu, sest homme elame. 

© Meie Kirik