Selle kuu algul avalikustatud pöördumises, millega on ühinenud mitmed konservatiivsete seisukohtade poolest maailmas tuntud roomakatoliku kirikutegelased, hoiatatakse isikuvabaduste koomale tõmbamise ja kristliku tsivilisatsiooni minema pühkimise eest, kuid samuti „jõleda tehnoloogilise türannia“ kehtestamise ning viimaks maailmavalitsuse realiseerumise eest koroonaviiruse vastu võitlemise ettekäändel. 

Ka kõige raskemal ja keerulisemal ajal on kirik kohustatud jätkama seda, ilma milleta teda lihtsalt ei oleks: nii Jumala Sõna kuulutamist kui sakramentide talitamist, et Kristuse lihakssaamine oleks elav reaalsus kõigi inimpõlvede keskel. Pühakirja sõnad «Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!» (Hb 13:8) ütlevad meile muuhulgas, et meie osaks ei ole mitte ainult kunagi ammu aset leidnud lunastussündmuse meenutamine, vaid ka meid endid kutsutakse sööma selleltsamalt altarilt, millel Kristus ennast meie eest annab, ning viima Tema kaudu Jumalale igavest, Talle meelepärast kiituseohvrit.

Mittekristlastele võib tunduda, et usuvabadusega on ka koroonakriisi ajal kõik korras, sest kedagi ei takistata oma usulisi veendumusi järgimast. Nende jaoks on kirik ebaoluline. Ent kristlaste jaoks on usuvabaduse keskmes õigus koguneda avalikule missale, mis on praegu keelatud, ehkki mitmed ilmaliku ühiskonna jaoks olulised paigad on avatud. See on olukord, millega enam leppida ei saa, sest see pole ka ratsionaalselt põhjendatav.

Kui vanemad, ülemused või riigiseadus või miski muu sunnib meid talitama vastu Jumala käsule, mida me ei või teha puhta südametunnistusega, siis peame järgima pigem Jumala kui inimese käsku.

Konservatiivne kristlik veebiajakiri Meie Kirik on Augsburgi Usutunnistuse Seltsi väljaanne, mille toimetuse liikmed on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulikud.

Meie Kiriku väljaandmist on võimalik toetada annetusega järgmisele arveldusarvele:

Augsburgi Usutunnistuse Selts
EE321010220072935012
SEB

Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee ei toeta mõtet, et kirikutes võiks praegu jumalateenistustele kehtestatud piiranguid leevendada, ning rõhutab, et kui pühakodadesse hakkaksid kogunema suured rahvahulgad, tuleb teha otsus kirikute uksed üldse sulgeda: „Kas see on nagu lahendus, mida tahaks proovida?“ Tema hinnangul ei vasta reeglitele ka jumalateenistuste salvestused, kus osaleb mitmeid inimesi.

Koroonaviiruse pandeemiast tingitud meetmetega on paljudes maailma riikides piiratud oluliselt inimeste õigusi ja vabadusi, sealhulgas usuvabadust. Kas kirik peaks riigivõimu korraldusi allaheitlikult täitma või viitama hoopis sellele, et „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna“ (Ap 5:29)?

Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta elab ja on meie keskel. Oma ülestõusmisväes on Ta meie keskel kogu oma jumaliku ja inimliku olemisega. Lukustatud uksed ei suutnud hoida Teda eemale. Mitte miski ei saa Teda meist eemale hoida.

See on Jumala vägi, mis voolab välja ristist. Jeesus on päästnud meid igavesest hukatusest. Ta on ristil võitnud hirmsa lahingu kurjuse jõududega, kinkides sellega meile vabaduse Saatana meelevalla alt.

Ja siiski – meie süü ja patt ei mõista meid hukka igavesti. Kristuse veri on meie ohver, see lepitab meid Jumalaga. Jeesus suri meie asemel. Meie süü ja patt on koos Temaga naelutatud ristile. Meile on antud uus vabadus, mis toitub Jeesuse kõikehaaravast armastusest ja tahab Teda teenida suurima tänuga.