Kas Eesti Vabariigi poolt riikliku kaitse alla võetud mälestised on osa meie rahvuslikust kultuuripärandist? Kui ei ole, siis miks riik on need objektid kaitse alla võtnud? Kui jah, siis miks ei leita rahalisi vahendeid nende korrashoiuks ja renoveerimiseks?

Martin Lutheri katoliiklik tõlgendamine on olnud ning jääb ka edaspidi Lutheri-uurimise oluliseks osaks. Peaaegu neli sajandit püsis katoliiklaste silme ees niisugune Luther, kes kehastas katoliiklaste kibestumist seoses reformatsiooniaja sündmustega. 20. sajandi esimesel poolel algas katoliiklaste jaoks Lutheri-kuvandi pöördumine positiivsemasse valgusesse. Joseph Lortzilt on pärit mõiste „katoliiklane Luther“ – Martin Luther, kes 16. sajandil võitles õigustatult niisuguse katoliikluse vastu, mis polnud enam õige katoliiklus.

Erik Johansson oli teismeline, kui mõistis, et talle meeldivad poisid. See tähendas tugevat kriisi. „Usun, et Jumal oleks võinud muuta minu seksuaalset suundumust, aga Ta ei teinud seda. Olen siiski õnnelik oma elu ja Jumala poolt antud ülesande üle,“ ütleb ta. Mida tähendab olla kristlasest mees, kellel on homoseksuaalseid tundeid?

Kristliku õpetuse kohaselt on kõik inimesed patused. Meis on sünnist alates see, mida nimetatakse pärispatuks. See tähendab, et me ei muutu patuseks alles siis, kui esimest korda pattu teeme. Pigem vastupidi. Me teeme kõik pattu, sest patt asub meis sündimisest peale.

Kirikuisa Püha Augustinuse kokkuvõtlik kristliku usu seletus usuõppijatele „Sermo de symbolo ad catechumenos“.

Ma küsin otse: kas Sotsiaalministeeriumis on veel alles ka mõni terve mõistusega inimene, või on kõik kollektiivselt ära programmeeritud?

Kui inimese avalik kuvand kisendab: “Teiste inimeste elu – see tähendab: nende hoiakud ja arvamused, mõtted ja tunded – peavad muutuma selle pärast, milline ma olen!”, siis ei ole vastupidine sõnum, olgu esitatud kasvõi meetritekõrgusel tänavaplakatil, lihtsalt veenev, kirjutab õp Illimar Toomet kommentaariks sotsiaalministeeriumi uuele tänavakampaaniale, milles osaleb ka üks tuntud homoaktivist.

Kas Ühinenud Metodisti Kirik võib nn homoküsimuse tõttu lõheneda? Portaal Meie Kirik palus kommentaari EMK Tartu Püha Luuka koguduse pastorilt Priit Tammelt.

Kristlik-konservatiivse võrguväljaande Meie Kirik toimetus soovib lugejatele õnnistatud uut aastat 2020 ehk MMXX. Aastad ja inimpõlved tulevad ja kaovad, kuid Jeesus Kristus on sama eile, täna ja igavesti. Püha Augustinus ütleb: „Siin maailmas aga veerevad päevad mööda, ühed lähevad, teised tulevad, ükski ei jää püsima. … Seepärast peame armastama Teda, aja Loojat, et võiksime olla vabad ajast ja kinnitatud igavikku, kus ei ole enam aegade muutlikkust.“

Kui 21. sajandi esimesel kümnendil arutleti ja vaieldi Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus kirikukorralduse (uus põhikiri ja kirikuseadustik) ja liturgiauuenduse (uus käsiraamat versus vana agenda, „katoliiklus“ versus protestantism) üle ning erinevate teoloogiliste hoiakute väljendusena tekkisid Martin Lutheri Ühing ja Augsburgi Usutunnistuse Selts – mille väljaandeks 2007. aastal loodud veebileht Meie Kirik on –, siis teisel kümnendil tõusid fookusesse üha enam nn kultuurisõja teemad ning kiriku jagunemine liberaalseks ja konservatiivseks leeriks. Heidame tagasipilgu lõppeva kümnendi olulisematele kodumaistele teemadele ja sündmustele Meie Kiriku kajastuse seisukohalt.