Limburgi diötseesi kõrge vaimulik on teinud ettepaneku võimaldada erilist õnnistamist paaridele, kes on kas uuesti abiellunud või homoseksuaalsed. Diötsees on selle projekti kallal töötanud juba aastaid, kuid nüüd on see initsiatiiv saanud uut hoogu.

Ligimest armastades ehk siis teist inimest teenides juhtub midagi tähelepanuväärset. Tahtmatult saavutad sa kummalise autoriteedi selle inimese elus. Tema suhtumine sinusse muutub ja ta soovib teha midagi vastutasuks. Ta ei pea, aga ta tahab. Isegi kui see tahe  ei jõua tegudeni, on juba heasüdamlikkust suhtumisest  palju kasu. Jeesus ütleb, et see on Jumala riigi põhimõte. Tõelist võimu omavad need, keda inimesed on õppinud austama sellepärast, et nad on ühel või teisel moel olnud teenija rollis. Ka kiriku võim ja vaimuliku autoriteet saab ilmsiks ainult läbi sulase rolli. Siin on Jeesus ise olnud meile kõige suuremaks eeskujuks. Olgem siis Tema sarnased.

Hiljuti ilmunud Martin Lutheri „Lauakõned” pakuvad nii oma mahlaka kõneviisi, sügava sisu kui ka tabavalt tähelepanelike väljenduste poolest rohkesti huvitavat lugemist. Luther ei pidanud ennast reformaatoriks, vaid pigemini Jumala prohvetiks, et kiriklikku elu puhastada ning tõsisele kristlikule usule äratada. Pole õige Lutheris näha ainult mineviku suurkuju. Mitte ainult tema usuga seotud väited, vaid isegi paljud tema ilmaliku elu kohta käivad tähelepanekud kõnetavad sama hästi ka tänapäeva.

Möödunud aastal, mil pühitsesime reformatsiooni 500-aastapäeva, ilmusid eestikeelses trükis Martin Lutheri „Lauakõned“, mis heidavad valgust paljudele olulistele seikadele usupuhastaja elus, paljastavad tema iseloomu ja vaateid. Siinkohal esitame ainult ühe vähetuntud loo, mille teadmine võib osutuda õpetlikuks.

Enamuse jaoks on Jeesus Jumala Poeg, kellega käiakse pühapäeval kirikus kohtumas. Ta on pigem piiblilugude kangelane, kellesse uskudes me loodame leida igavese elu, kui külaline meie kodus. Kui palju meist võtab Ta tegelikult endaga koju kaasa? Paljud on küll võtnud vastu Jeesuse oma südamesse, kuid ei ole kutsunud Teda oma kodudesse ega töökohtadesse, ei ole tahtnud Teda kaaslaseks oma hobide keskele.

Kristusel on küllalt jõudu, et kaasaja tsivilisatsiooni varemed uuesti üles ehitada ja püstitada neile uus kristlik tsivilisatsioon. Selleks peavad inimesed ja rahvad ainult tahtma pöörduda oma pattude orjusest ja hädadest, mida see neile kaasa toob, pöörduda ainsa tõelise Päästja, inimese ja ühiskonna ülesehitaja poole. Teist alust kui on seadnud Jumal, ei saa seada endale ka Eesti rahvas ja ühiskond. Me kas sureme välja, või muutudes uuesti kristlikuks ühiskonnaks, ehitame uuesti üles oma varemed.

Petlemmas on ehitatud kirik koopa kohale, kus Jeesus sündis. Kellel on võimalus, võib minna seda oma silmaga vaatama, kuigi Kristuse sünnist tuleneva õnnistuse vastuvõtmiseks ei tarvitse meist keegi Petlemma minna. Petlemm tuleb ise meie juurde. Kirik on Petlemm ehk Jumala “leiva maja”. Siin teeb Kristus meie südamed omale hälliks. Siin toidab Ta meid Elava Leivana ja annab meile oma elu.

Uue Testamendi järgi sündis Jeesus Kristus Petlemmas. Mõned moodsad uurijad on pidanud Jeesuse sünnilugusid vagaks legendiks, väljamõeldiseks, millega olevat tahetud näidata, et Naatsaretlane on Kirjas ette kuulutatud Messia. Kuid teated Petlemmaga seotud pärimuse kohta ulatuvad tagasi väga vanasse aega. Tollased kristlikud autorid olid huvitatud tõepärasest informatsioonist selle paiga kohta, kus Issand sündis.

Johannes elas saabuva Issanda ootuses, usaldades jäägitult oma elu Tema kätte. Ta ei vaevanud ennast selle maailma muredega nagu söök, jook ja riided. Kaamelikarvadest robustsest riidest piisas kehakatteks ja rohutirtsudest ning metsmeest jätkus nälja kustutamiseks. Johannesel oli midagi tähtsamat teha kui orjata oma kõhtu. Jumalariik oli lähedal. Loodu Issand, Kohtumõistja ja Päästja oli tulemas. Tema saabumiseks tuli rahvas ette valmistada.

Luterliku Maailmaliidu (LML) president, peasekretär ja seitsme piirkonna asepresidendid kohtusid täna Vatikanis paavst Franciscusega. LML-i Ida-Euroopa piirkonna asepresidendina osales kohtumisel ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma, kes paavst Franciscust tervitades jagas oma rõõmu ja tänu paavsti eesseisva visiidi üle Eestisse ja teistesse Balti riikidesse eeloleva aasta sügisel. Paavst Franciscus vastas, et peame ühiselt palvetama selle visiidi õnnestumise pärast ning palus peapiiskoppi hoida paavsti ennast eraldi oma palvetes.

Õhujõududes instruktori ja hävituslendurina töötanud erukapten Olli Seppänen on ajaloohuvilisena leidnud hämmastavaid palvevastuseid. – Ajaloost ei tarvitse leida ennustusi tulevikuks, aga sealt võib õppida.

© Meie Kirik