Veebilehe Meie Kirik toimetuse liige Enn Auksmann ütles peapiiskop Urmas Viilma advendikõnet kommenteerides, et kiriku ülesanne ei ole mitte ühiskondliku kokkuleppe, vaid Jumala sõna ja tahte kuulutamine, mistõttu kirik ei saa ka nõustuda millegi sellise seadustamisega, mis on selges vastuolus Jumala tahtega.

Kui püha linn oli juba nende vaateväljas, lõhestas kogu taeva tohutu välk idast läände ja nad nägid Kristust nende juurde laskumas kuninglikes rõivais ning naelahaavadega oma laialisirutatud kätes. Samal ajal liikus Siinaist Siioni poole hulk kristlasi, keda juhtisid Peetrus, Johannes ja Paulus. Eri suundadest jooksid kokku veel teisedki vaimustunud hulgad. Need olid kõik antikristuse poolt hukatud juudid ja kristlased. Nad ärkasid ellu ja asusid koos Kristusega tuhandeks aastaks valitsema.

Ometi ootab meid ees arveteõiendus. Tuleb päev – nii uskumatu ja kujuteldamatu, et isegi mõtlemine selle peale praegusel hetkel tundub ebaõiglane. Me ei suuda sellest aru saada ega ennast selles olukorras ette kujutada. Kui päev tuleb, ei ole see paraku sarnane millelegi seesugusele, mida me oleme oma mõtetes ja unistustes kandnud. Kuningas istub oma troonil. Jeesus saabub tagasi hädadest muserdatud planeedile ja rajab oma valitsuse igaveseks ajaks… Seekord tuleb kohtunik kõigile nähtavalt ja lambad ning sikud lähevad erinevat teed.

Mis toimub Eesti evangeelse luterliku kiriku juhtkonnas? Kuhu suunas tüürib peapiiskop Urmas Viilma kirikulaevukest? Kurss nagu oleks paigas ja laev näib liikuvat, nagu kokku lepitud, ent meeskonnas valitseb „arvamuste paljusus“, nagu öeldakse, ning ka kaptenisillalt tuleb vastuolulisi teateid ja sõnumeid.

EELK peapiiskop Urmas Viilma rõhutas veebilehele Meie Kirik antud usutluses Annika Laatsi kaasust kommenteerides, et EELK seisukohad ja õpetus on endised ning kiriku ametlik õpetus saab olla vaid üheselt mõistetav.

Me ei valva üksinda… Jah, Kristus on meiega. Ta on seda kiriku, oma maapealse ihu kaudu, mille liikmeks Ta on meid teinud. Ta on meie keskel palves ja pühas õhtusöömaajas. Hingamispäeva Isand on täna siin, et valmistada meid ette oma aulise saabumise päevaks. Tema kindlustab meie usukilbi ja päästekiivri olemasolu. See, kellega viimsel päeval kohtume, ei ole ju mingi võõras hirmuvalitseja. Me tunneme Teda ristimisest alates. Tema õpetused, manitsused ja hoiatused on meie igapäevased saatjad ja Ta ise on igal jumalateenistusel meie keskel ning täidab meid Püha Vaimu väega. Muidugi ei sunni Jumal kedagi väevõimuga valvama, kuid Ta teeb enda poolt kõik, et Tema abi kasutades suudaksime valmis olla Issanda päeva tulekuks.

Kristlik Pereraadio on juba kahekümne aasta ringis toetanud Eesti erinevais paigus kristlasi ja kõiki vaimseid väärtusi hindavaid kodanikke vaimuliku sõna ja muusikaga 24 tundi ööpäevas. See tänuväärne raadiokanal vilgub kutsuva tulukesena keset hämarat möllavat elumerd ja hoiab paljude kuulajate südameis usku ja lootust jumalikule valgusele ja armule.

Täna kolmkümmend aastat tagasi, 15. novembril 1987, pühitseti Tallinna toomkirikus ametisse EELK peapiiskop Kuno Pajula, kelle ametiaega jäid Eesti iseseisvuse taastamine ning olulised muutused kiriku elus. „Nüüd oleme küsimuse ees: kas pöörduda tagasi Jumala juurde või hukkuda. Paljud märgid räägivad sellest, et inimesed mõistavad – ellu jäämise tingimuseks on pöördumine Jumala juurde,“ märkis peapiiskop Pajula oma karjasekirjas 1990. aastal.

Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: “Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?” Ja Jeesus ütles talle: “Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend korda seitse.” (Mt 18:21–22)

Seda õpetussõna kuuleb Soome kirikute kantslitest – eriti konfirmatsioonijumalateenistustel – nii sageli, et küllap enamus soomlastest arvab selle pärinevat Piiblist. Sellest tahetakse meeleldi jutlustada, sest see evangeelium on kuulajatele kindlasti meeldiv. Kes siis ei tahaks kuulda sellest, et sinu valikud on igal juhul õiged, kui keskendud kasvõi hetkeks ning küsid endalt, mida ma asjast õieti arvan? See sõnum ei pitsita mitte kusagilt ega sunni eluviisi kuidagi muutma. Võibolla peakski konfirmatsiooni (kinnitamine) muutma hoopis konformatsiooniks (mugandamine).

Jumala asemele on astunud inimene, ja nii on ka uue kuriteoliigina jumalateotamise asemele tulnud inimeseteotamine, mida püütakse määratleda vaenuõhutamise, “vihakõne” jms mõistete abil. Liberaalse ühiskonna ülimaks väärtuseks on kodaniku vaba eneseteostus, sealhulgas tänapäeval nii esile tõstetud sooline ja seksuaalne eneseteostus. Selle eitamine või selles kahtlemine on blasfeemia.

© Meie Kirik