Vastavatud Eesti Rahva Muuseumis on leitav 16. sajandi pildirüüstele viitav stend, kus külastaja saab reaalse jalahoobiga purustada virtuaalse Maarja kujutise. Avalikkuse pahameelt pälvinud stendi püüdis muuseumi direktor Tõnis Lukas õigustada viitega, et Maarja kujutis taastub väga kiiresti uuesti. See väide kirjeldab virtuaalmaailma. Reaalses elus käivad asjad teisiti.

Tulen eilselt Eesti Rahva Muuseumi avamispeolt üsna kahetiste tunnetega. Tore on, et selline suur asi on teoks saanud. Hea meel on ka sellest, et hoone sai kiriklikult õnnistatud, kuigi seda ajal, kui teleülekanne oli "Aktuaalse kaamera" jaoks peatatud. Ei oleks siiski osanud mõelda, et meie luterlastest pastori Jakob Hurda tegevusest alguse saanud muuseum jääks ilma korrakohase õnnistuseta. See toimus ja kõik, kes olid kohal said sellest vahetult osa.

Umbes 12 kilomeetrit Jeruusalemmast Tel Avivi suunas asetseb ca 7000 elanikuga Abu Gosh, mille juudi traditsioon samastab Vanast Testamendist tuntud paigaga Kirjat-Jearim (hb = linn metsasel alal, metsaküla), mis asus Jeruusalemmast läänes (Jos 15:9,60 18:24j,28 Km 18:12). See linn kerkib esmalt seoses gibeonlastega, kes olid kuulnud, et Joosua juhtimisel üle Jordani sissetunginud iisraellased olid hävitanud Jeeriko ja Ai, saatsid nende juurde oma saadikud, kes valetasid, et nad on tulnud kaugelt maalt – ja saavutasid lepingu, et nad jäetakse elama. Pärast vale väljatulemist säästsid iisraellased neid sellest hoolimata. Hävitamata jäid ka nende linnad Gibeon, Kefiira, Beerot ja Kirjat-Jearim (Jos 9:1jj, 17jj), millede elanikud jäeti lihttöötegijaina elama (Jos 9:21,23). Edaspidi soovitas Joosua ka iisraellastel asuda elama metsasele alale (Jos 17:15), kus olid araablaste tihnikud (Js 21:13).

Euroopas on võimalik ja täiesti oodatav kalle paremale. Selleks on igasugused ultrad, natsistuv noorsugu, igat sorti rassism, mis saab alguse jalgpalliväljakutelt. Aga see ei päästa olukorda. See oleks lihtsalt agoonia. Olukorra päästab vaid Euroopa naasmine kristluse juurde. Võit on vaja saavutada oma hinges. See on ainus vastumürk, ja tuleb tunnistada, et Euroopa jaoks kättesaamatu. Kristlikuks renessansiks ei ole Euroopal jõudu. Vana maailma valge inimene arvab edaspidigi, et tal on õigus elada ja patustada, nii nagu ta tahab.

Kui tihti olete seksuaalse progressiivsuse pooldajaid kuulnud väitvat, et meie, kes me kaitseme traditsioonilist seksuaalset moraali ja abielu, oleme “ajaloos valel poolel”?

Ühe uue raamatu andmetel on aga hoopis seksuaalse revolutsiooni toetajad need, kes tunnistavad omaks seksuaalmoraali, mille ajalugu mitu tuhat aastat tagasi maha jättis – Rooma foorumi tolmustesse varemetesse.

Liberalism osutus kangekaelseks, kurjaks ja sitkeks. Ta hakkas mädapaisena levima mööda kogu maailma. Nüüd on liberalism valmis saatma vangi konservatiive, kes soovivad elada nende elustandardite järgi, mis on maailma siiani elus hoidnud. Teisisõnu – kätte on jõudnud totalitaarse liberalismi aeg, kirjutab kirjanik, tõlkija ja teoloog Mihhail Morgulis.

WikiLeaksi poolt avaldatud meilidest nähtub, et miljardärist globalist ja juhtiv Hillary Clintoni toetaja George Soros maksis 650 000 dollarit mõjutamaks paavst Franciscuse visiiti USA-sse läinud aasta aprillis.

Näha kristlikke sümboleid olümpiamängude paganliku rituaali, kehakummardamise ja maise edu maailmas on silmatorkav vastandumine, eriti sekulaarse meedia jaoks, mis meie postmodernistlikus ja moraalselt relativistlikus maailmas on pidanud neid märke jäädvustama.

Soome parlamendiliige, endine siseminister Päivi Räsänen ning tema abikaasa, teoloogiadoktor Niilo Räsänen on hiljuti üllitanud raamatu, mis kannab pealkirja "Abielu" ja milles selgitatakse kristlikku arusaama abielust. Raamatule osaks saanud vastukaja kohta avaldab arvamust Jyväskylä ülikooli pedagoogika teooria ja traditsiooni professor Tapio Puolimatka.

Kui politseinikud asusid sissepääsu tõkestanud pinke eemaldama, koondusid kirikulised kobarasse ja alustasid palvelaulu. Preester jätkas iidsete palvete retsiteerimist, missateener jäi tema kõrvale. Teine preester juhatas altari kõrval põlvitanud väikese koguduserühma roosipärjapalvust. Mõned usklikud otsisid välja taskurätid ja katsid nendega oma nägu, juhuks, kui politseinikud otsustavad pisargaasi kasutada.

Juba sajandeid tagasi leidis kristliku Euroopa vaimses orientatsioonis aset põhimõtteline muutus. Kui enne oli kultuuri keskmes Jumal, siis korraga tõsteti aujärjele inimene ja tema maised taotlused. Kui enne oli inimese siht hingeõndsus ehk lunastus – s.t püüdlus pälvida igavest elu –, siis nüüd sai ihaldatud eesmärgiks vabadus kui individuaalse eneseteostuse vahend. Euroopa viimaste sajandite ajalugu võib käsitleda poliitiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete revolutsioonide ajaloona, mida kannab ühiskonda radikaalselt ümber kujundada püüdev revolutsiooniline protsess.

© Meie Kirik