Kreeka õigeusukiriku piiskoppide nõukogu tunnustas laupäeval, 12. oktoobril, toimunud erakorralisel istungil Konstantinoopoli patriarhi poolt tänavu jaanuaris iseseisvaks kuulutatud Ukraina õigeusukirikut, mida Moskva patriarhaat peab jätkuvalt ebakanooniliseks ja skismaatiliseks. Vene kiriku esindaja sõnul kavatseb Püha Sinod Kreeka kiriku otsuseid hoolikalt uurida. Möödunud aastal katkestas Moskva Ukraina küsimuse tõttu armulauaosaduse Konstantinoopoliga.

Seni polnud ükski autokefaalne (iseseisev) õigeusukirik peale Konstantinoopoli Ukraina uut kirikut tunnustanud, soovimata valida Konstantinoopoli ja Moskva tülis poolt.

Kuid seda on keeruline teha, kuna oikumeeniline patriarh on palunud kõiki iseseisvaid õigeusukirikuid Ukraina uut kirikut tunnustada, millele Moskva võib omakorda vastata armulauaosaduse katkestamisega.

Peale Konstantinoopoli on teised vanad patriarhaadid – Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemm – hoidnud Vene kirikuga häid suhteid ega ole ilmutanud kavatsust endisi Ukraina skismaatikuid tunnustada.

Käeoleva aasta algul avaldas üks Konstantinoopoli patriarhaadi hierarh, peapiiskop Daniel, arvamust, et Ukraina autokefaalse kiriku tunnustamine on kuude küsimus ja seda teevad esimeste seas Kreeka ja Rumeenia õigeusukirikud.

Kreeka kirik kuulus varem Konstantinoopoli alla, ent on aastast 1850 autokefaalne.

Moskva positsioon on, et ainus kanooniline õigeusukirik Ukrainas on metropoliit Onufri juhitud kirik, mis kuulub Moskva patriarhaadi koosseisu. Seda kirikut on kanoonilisena tunnustanud kogu õigeusumaailm, erinevalt skismaatilistest kirikutest, mille baasil Konstantinoopol lõi 2018. aasta lõpul uue kiriku.

Samuti on Moskva patriarhaat seisukohal, et uue kiriku vaimulikkond – kes on Vene kiriku silmis endiselt Kirikusse mittekuuluvad skismaatikud – ei ole kehtivalt ordineeritud.

Kiiev on kogu vene õigeusu häll, mistõttu on ukraina õigeusklike kuulumine Moskva patriarhaadi koosseisu Vene kirikule erakordselt tähtis.

Fotol: Ateena ja kogu Kreeka peapiiskop Hieronymus II.