Põlvamaale Beresje külla rajatakse Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku mungaklooster, juba 2017. aastal oodatakse sinna nelja munka, kes saabuvalt mujalt Euroopast. Vabariigi valitsus nõustus andma kloostri rajamiseks Põlva maavalitsusele loa riigimaade üleandmiseks kirikule. Maavanem Igor Taro hinnangul toetab see kohalikku arengut.

Põlva maavalitsuse teatel edastati riigimaade üleandmise taotluse rahandusministeeriumile septembris. Enne seda käis maavanem rahandusminister Sven Sesteri jutul, et lükata seisma jäänud kloostri projekt surnud punktist liikuma.

Kohalikud tervitavad kloostri tulekut

Viimase rahvaloenduse andmetel elas Mikitamäe vallas Beresje külas 15 vanausulist. Kohalike kinnitusel elab külas nüüd ka muud rahvast: sisserännanud venelasi ja eestlasi. Õigeusu kiriku tulekut nähakse positiivse arenguna.

Sel nädalal langetatud otsusega sai Põlva maavalitsus loa anda tasuta ära Mikitamäe vallas Beresje külas kolm kinnistut Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule mungakloostri rajamiseks. Üleantavate maade kogupindala on ligi 24,5 ha, nende turuväärtus on eksperthinnangute järgi kokku 30 400 eurot.

Kirik vajab mungakloostri rajamiseks riigilt maad, kloostri ehitamiseks ja sisustamiseks leitakse vahendid omaltpoolt. Rajatavas kloostris saab omandada konfessionaalset haridust ning klooster hakkab tegelema teoloogia kui teadusega. Samuti hakkab klooster osutama sotsiaalteenust, võttes vastu palverändureid ja andes hingehoidu.

Juba praegu on Mikitamäe vald andnud kirikule Beresje külas üle 3000-ruutmeetrise kinnistu aadressiga Lukova tänav 5. Klooster on kavas rajada olemasolevate hoonete alale, laienedes üleantavatest maatükkidest suurimale Munga kinnistule. Teised kaks krunti on mõeldud karjakasvatamiseks.

Ajalooliselt on Setomaa usuelu keskuseks olnud Petseri klooster, mis nüüd kuulub Venemaale. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on seisukohal, et nii piirkonna usuelu taastamiseks kui kogukondliku identiteedi hoidmiseks tuleb Eestile jäänud Setomaa osale rajada oma klooster. Seda arvamust toetas ka Põlva maavanem ja Setomaa omavalitsused.

Kloostris laiskadele ruumi ei ole

2013. rääkis kloostri rajamisest EAÕK Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus järgmist:

"Pakutud variantidest oli tegu ainsa piisavalt suure ja soodsate tingimustega maa-alaga, millel on võimalik kloostrile kohaseid tegevusi teha. Beresje on kaunis koht Peipsi ääres ja kohapeal käies oli ka kohalike vastuvõtt väga soe ning nende soov oma külas munki näha suur. Valiku tegemisel oli oluline ka Räpina ja Setumaa lähedus ning transpordiühendus.

Meie sooviks on loomulikult mungad, kes oleksid siit pärit, et õigeusu traditsiooni hoida, kuid esialgu on vaja abi väljastpoolt, nii nagu see Saaremaa skiitagi [nunnaklooster] puhul toimis. Mungaelu esimene ülesanne on palvetamine, vaimulik elu ja Issanda teenimine. Ja kõik muu antakse juba Issandalt ja ei tasu unustada, et kloostrielu ei ole laiskadele – seal tehakse palju maatööd ning muid töid, mis aitavad kloostril ennast ära majandada."

Kui mitte arvestada Petseri kloostrit, mis jääb teisele poole Eesti ja Venemaa vahelist kontrolljoont, siis Eesti Vabariigi territooriumil ei ole praegu ühtki meeskloostrit. Kuremäel asub Pühtitsa nunnaklooster, mis allub otse Moskva ja kogu Venemaa patriarhile, ning Saaremaal Reomäe kiriku juures asub Püha Eelkäija skiita.