Briti vasakpoolse väljaande The Guardian väitel polnud ametist priiks saanud usudoktriini kongregatsiooni endine juht, konservatiiviks peetud sakslasest kardinal Gerhard Müller nõus paavst Franciscuse nägemusega "kaasavamast" kirikust. Mülleri ameti võtab üle tema abi, peapiiskop Luis Francisco Ladaria Ferrer, kes on hispaanlane ja jesuiit.

"Nad (s.t Ladaria ja paavst Franciscus) räägivad sama keelt ja Ladaria on alandlik. Ta ei ärrita paavsti ega ähvarda teda," kommenteeris üks Vatikanis töötav preester, kes soovis jääda anonüümseks.

Peapiiskop Ladaria on aastaid tagasi öelnud oma vaadete kohta järgmist: "Mulle ei meeldi äärmuslased, ei progressiivsete ega traditsionalistide hulgast. Ma usun, et on olemas via media (kesktee), mille on valinud enamik teoloogiaprofessoreid Roomas ja kirikus laiemalt ja mis on minu arvates õige tee."

Gerhard Mülleri määras õpetuskongregatsiooni juhiks eelmine paavst Benedictus XVI, kes oli juba 2008. aastal nimetanud sama ametkonna sekretäriks Ladaria.

2. juulil täitus Mülleri viieaastane ametiaeg ja paavst Franciscus ei pikendanud seda.

"Mul polnud paavstiga mingeid erimeelsusi," väitis kardinal Müller Saksa väljaandele Allgemeine Zeitung, väljendades siiski kahetsust, et paavst oli eelnevatel nädalatel vallandanud tema kolm töötajat. Mülleri hinnangul oli tegemist kompetentsete inimestega.

Oma viieaastase ametiaja viimasel tööpäeval ehk reedel, 30. juunil kell 12 kuulis Müller paavsti enese käest, et viimane soovib näha usudoktriini kongretsiooni juhi kohal uut inimest.

"Mind see ei häiri. Igaüks peab ju kord erru minema," ütles kardinal Müller, kes kavatseb jääda Vatikani, täita kardinali ülesandeid ja tegeleda teoloogiaga.

The Guardian kirjutab:

"Paavstiks valimisest saadik 2013. aastal on Franciscus olnud progressistide lootus, kes soovivad, et ta viiks ellu oma nägemuse kaasavamast kirikust, mis keskendub pigem halastusele kui vanamoeliseks peetud kitsarinnaliste reeglite rangele pealesurumisele."