"Muinsuskaitset teostatakse käskude, keeldude ja karistuste kaudu," leiab Eesti omanike keskliit riigikogu õiguskomisjonile saadetud pöördumises.

Avaldame pöördumise teksti täielikul kujul:

Riigikogu Õiguskomisjon

Pöördumine

Hr Jaanus Karilaid

Pöördume Teie poole seoses muinsuskaitseseaduse rakendamisega. Muinsuskaitseseadus võeti vastu 20.02.2019 ja jõustus 01.05.2019.

Vaatamata Eesti Omanike Keskliidu pingutustele eelnõu menetluse käigus ei ole muinsuskaitseliste väärtuste kaitse ning omandi põhiõigus seaduses tagatud viisil, et omanikele oleks selge õigusaktidest tulenev õiguste ja kohustuste määr ning et esitatud kohustused oleksid proportsionaalsed. Erinevalt parimatest rahvusvahelistest praktikatest näeb seadus jätkuvalt ette menetluse, kus muinsuskaitset teostatakse käskude, keeldude ja karistuste kaudu.

Sellega seoses teeme ettepaneku korraldada Riigikogu õiguskomisjonis avalik arutelu, mille eesmärgiks oleks kaardistada võimalused, kuidas muinsuskaitseseaduse kohaldamisel viia haldusmenetlus läbi mitte üksnes riigi jaoks tõhusalt ja eesmärgipäraselt, vaid ka kodaniku vaatest võimalikult lihtsalt ja kiirelt, arvestades inimeste usaldusega ning vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Sellise arutelu tulemusena võiksid Riigikogu õiguskomisjon ja kultuurikomisjon välja tulla ettepanekutega seadusandluse ja halduspraktika muutmiseks. Sellisel juhul on meie arvates võimalik anda sisu koalitsioonilepingu punktile, mille kohaselt tuleb kaasajastada muinsuskaitsenõudeid. 

Kuigi muinsuskaitseseaduse eelnõud menetles kultuurikomisjon, peaks meie arvates haldusmenetluste kaasajastamise küsimusi arutama Riigikogu õiguskomisjon. Seda põhjusel, et kodaniku huvidega arvestav haldusmenetlus on põhiõiguste tagamise seisukohast määrava tähendusega. Eelnõu menetlemisel Riigikogu kultuurikomisjonis ei pööratud meie arvates piisavalt tähelepanu sellele, kuidas tagada muinsuste kaitsmisel õigusriigile omane kaasaegne ja inimesekeskne haldusmenetlus ning omanikele tekkiva lisakulu ning kitsenduste hüvitamine. Oleme valmis esitama seadusele ka konkreetsed parandusettepanekud.

Meie hinnangul vajavad lahendamist järgnevad küsimused:

- MuKS loob põhimõttena ehituskeelu. Samas kehtib meil omandipõhiõigusest tulenev ehitusvabadus. Ehituskeeld tähendab, et omanikule ei jäeta tema kinnisasja ja sellel asuvate ehitistega seonduvalt mitte mingisugust valikuvabadust. Ka kõige väiksemad ehituslikud muudatused eeldavad vastava ameti heakskiitu. Sealjuures ei paku seadus kodaniku jaoks piisavalt õiguskindlust ning haldusorgani tegutsemise õiguslikud alused on jäetud ebaselgeks. Seetõttu ei taga seadus, et kodaniku kohustuste määr ning kaitstav väärtus oleksid piisavalt kaalutud ning esitatud kohustused läbipaistvad ning proportsionaalsed. Loakohustuse asemel tuleks kaaluda enam selle asendamist omaniku teavitamiskohustusega (teatise esitamine) nagu see on edukalt kasutusele võetud ehitusseadustikus;

- Muinsuskaitseliste väärtuste kaitseks on seaduses loodud kohmakas ja teiste valdkondadega ühitamatu menetlus, mis on omaniku jaoks koormav ning ebaefektiivne;

- MuKS loob erikorra võrreldes üldise ehitusõiguse loogikaga. Kinnismälestis on üldise süsteemi kohaselt ehitis, millel on erinõuded.  Erinõuded võivad olla kõrgendatud teavitus- või loakohustus, eri definitsioonid vms. MuKS loob aga endiselt täiesti iseseisva süsteemi, milles esitatud menetluskord ei ole piisavalt ühitatud ehitusõiguse üldosaga. Tuleb võtta põhimõtteline suund sellele, isiku jaoks peab aga eksisteerima menetlus, kus ta saab ehitisega seonduvaid küsimusi lahendada ühes haldusmenetluses. Kodaniku vaatest peab olema üks haldusorgan, kes vajadusel kooskõlastab valdkonna eest vastutavate ametitega ehitusalaseid erinõudeid puudutavaid küsimusi. Killustunud haldusmenetlusega süsteemis saavad edukalt oma ametkondlikke huve ellu viia küll haldusorganid, kuid suurimaks kaotajaks jääb inimene. Kodaniku jaoks on väga koormav, kui ta peab paralleelselt rakendama mitut täiest erinevat õigusakti ja ise lahendama ametkondadevahelisi erimeelsusi. Ühtse riigikäsitluse järgi ei vastuta kodaniku ees mitte üksikud ametkonnad, vaid riik kui tervik;

- MuKS § 91 lg 1 kohaselt jääb pärast MuKS jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus käesoleva seaduse jõustumist kehtima seniks, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras. Muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse nelja aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Käesolevas lõikes toodud tähtaeg võib pikeneda, arvestades käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud menetlusele või kohtuvaidlustele kuluvat aega. 

Nimetatud sättega jäetakse segaselt määratletud alustel pikaks ajaks kehtima muinsuskaitseala põhimäärused (vt sõnakasutust "tähtaeg võib pikeneda"), mis ei ole kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega järgida muinsuskaitseala ja selle kaitseala moodustamisel ning omandipiirangute seadmisel proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõttega. Näiteks võimaldavad põhimäärustes sisalduvad määratlemata õigusmõisted eritingimuste andmisel lubamatult viia meelevaldsete tõlgenduste ja ebamõistlike kitsenduste määramiseni. Milleni võib viia ebamõistlike piirangute jätkuv kehtimine muinsuskaitseala põhimäärustes, näitab kasvõi Pärnus toimuv.[1]

- Ebamõistlikud muinsuskaitselised piirangud muinsuskaitseala põhimääruses häirivad ka linna kui omavalitsusüksuse iseseisvat ning autonoomiale rajanevat arengut. Nii on Pärnu linn korduvalt üritanud alustada Vabariigi Valitsusega arutelu muinsuskaitseala kaasajastamise üle.[2] Paraku on Pärnu linna ettepanekud jäänud ametnike sahtlisse. Valga linna arhitekt Jiri Tintera on tõdenud, et muinsuskaitse ei täida Valgas oma eesmärki. Kaitsealuste hoonete olukord halveneb iga aastaga, neil sama hästi kui puudub turuväärtus ja potentsiaal investeeringuna.

- Ehitise mälestiseks tunnistamine toob omanikule kaasa selle korrashoiu ja renoveerimise olulise kallinemise ja tööde elluviimise olulise pikenemise muinsuskaitseliste erinõuete tõttu. MuKS kiirustades vastuvõtmisel jäid parlamendil lahendamata omanikele piisava hüvitise tagamine, mitmes riigis praktiseeritavate maksusoodustuste juurutamine mälestiste renoveerimisel, mälestise väljaostmine kui omanikul puuduvad vahendid mälestise säilimise tagamiseks või kui selle kasutamisotstarbe muutmine on takistatud erinõuete tõttu. Lisaks jäi lahendamata ebavõrdse kohtlemise olukord, kus looduskaitselised piirangud omanikule hüvitatakse, kuid näiteks looduslikus pühapaigas muinsuskaitseliste piirangute hüvitamist üldse ei toimu. 

Lugupidamisega

Priidu Pärna ja Ott Rätsep

(digiallkirjastatud)

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikmed

 

[1] https://parnu.postimees.ee/6688578/tonu-kann-muinsuskaitsel-oleks-aeg-parnut-tosiselt-votta

[2] https://www.err.ee/898605/parnu-tahab-muinsuskaitseala-piire-vahendada