Belgia kardinal Jozef De Kesel ütleb hiljutises intervjuus väljaandele New Europe, et kirik peab "kogu südamest" nõustuma ilmaliku ühiskonnaga ning kirik Euroopas ei ole siin selleks, et "tagasi võita kaotatud maa". Pigemini on Jozef De Keseli arvates kiriku suurimaks väljakutseks ilmaliku ühiskonnaga kohanemine.

Kardinali sõnul on Euroopa alates 17. sajandist ja valgustusajastul, iseäranis aga Prantsuse revolutsiooni käigus samm-sammult avastanud, et ta ei ole enam täielikult kristlik ühiskond, vaid pluralistlik ja sekulaarne, ilmalik ühiskond, kus leidub ka teistsuguseid uskumusi.

"Ma usun, et olla katoliiklane tänases Euroopas tähendab olla osa sellest stsenaariumist. See on soov elada koos teistega, austades teisi. Kirik ei ole siin selleks, et "tagasi võita kaotatud maa". Olla katoliiklane tähendab olla ustav oma veendumustele keskkonnas, mis on muutunud pluralistlikuks ühiskonnaks," ütles kardinal.

"Kui me võitleme usuvabaduse austamise eest, siis seetõttu, et me nõustume ilmaliku ühiskonnaga, kuid selles ühiskonnas peame kaitsma väärtusi. Katoliku kirik ei ole vastu ilmalikule ühiskonnale. Kodanikel on õigus uskuda või mitte uskuda, ja ma seisan selle eest," lisas Jozef De Kesel.

"Võib-olla suurim väljakutse kirikule Euroopas – ja ka tema suurim võimalus, sest see aitab meil avastada oma juuri ja missiooni – on kogu südamest aktsepteerida ilmalikku ühiskonda."

Kuigi Jozef De Keselit on peetud vaadetelt "progressiivseks", eelistaks ta enda iseloomustuseks sõna "avatud".

"Kirik peab liikuma avatuse suunas, mis baseerub teise inimese austamisel. On kaks väärtust – inimolendi väärtus ja tema vabadus ja solidaarsus," ütles kardinal.

Loe lähemalt siit.

© Meie Kirik