Tõejärgne kirik

Läänemaailmas on tões süstemaatiliselt kaheldud juba aastakümneid. Isegi mõnes kirikus ei ole küsimus tõest enam relevantne, vaid piisab lihtsalt viitamisest kõrgeima otsustuskogu langetatud otsustele. Seega võib tänapäeval lausa rõõmustada, kui keegi küsib: “Mis on tõde?”, nii nagu küsis Jeesuselt Pontius Pilaatus. Aga selleks, et tunnistada, et tõde on selles okaskrooniga pärjatud inimeses, keda Pilaatus üle kuulas, on vaja usku ja alandlikkust, kirjutab Petri Hiltunen.

Koraani koht ei ole kirikus

Gavin Ashenden oli üks nendest, kes kritiseeris otsust kutsuda muhameedlane ilmumispühal ehk kolmekuningapäeval Glasgow’ St Mary katedraali jumalateenistusele koraani lugema. Nüüd, olles oma kriitika tõttu kuninganna kaplani ametikohalt tagasi astunud, kõneleb vaimulik võitlusest eluruumi pärast, mis Ühendkuningriigis kristluse, sekularismi ja islami vahel aset leiab.

Püha Januariuse ime jäi toimumata. Mis on tulekul?

16. detsembril 2016 jäi Napolis San Gennaro kabelis toimumata „Püha Januariuse ime“. Läbipaistvas anumas hoitav veri jäi hüübinuks. Selles nähakse „hirmutavat ennet“. Ja tõepoolest, lähiajaloost on teada mitmeid näiteid, mil märterpühaku veri ei muutunud vedelaks. Seda ei juhtunud septembris 1939, mõned nädalad pärast Teise maailmasõja puhkemist; septembris 1940, mil sõda jõudis Itaaliasse; septembris 1943, natsiokupatsiooni ajal; septembris 1973, enne kooleraepideemia puhkemist Napolis; ja septembris 1980, kuu aega enne kohutavat maavärinat, mis tabas Napoli lähedal asuvat Irpiniat ja milles hukkus ligi 3000 inimest.

Urmas Viilma: traditsiooniliste kristlike väärtuste eest seismine on kristlaste ja eriti vaimulike kohus

Veebiajakiri Meie Kirik küsis EELK peapiiskopilt Urmas Viilmalt, kuidas peapiiskop hindab Jõhvi kirikuõpetaja sõnavõttu, kas vaimulikud peaksid kristlike väärtuste teemal julgelt sõna võtma, kas nn pagulaste aitamine pole mitte rehepaplus, miks luteri kirik Eesti Vabariigile hosiannat laulab ja miks me veel Põhjamaade hereetiliste kirikutega osaduses oleme.

Ristiusk, rahvuslus ja revolutsioon

On arusaamatu, miks lähevad ka nii mõnedki endid parempoolseteks ja rahvuslasteks pidavad inimesed kaasa tüüpilise vasakpoolse ja revolutsioonilise räuskamisega kristluse ja kiriku vastu, mis on ometi etendanud eestlaste kui moodsa rahvuse sünni juures märkimisväärset rolli.

Välja rohtukasvanud tiigist!

President pani inimesed usu üle vaidlema. See on hea. Tõstis usu orbiidile. Viskas meediasse rasvase kondi, igasugu arvajad ja kommenteerijad said tükiks ajaks jälle tulise teema. Isegi poliitiline seltskond arutab nüüd omavahel vihaselt usuteemat. Mitte ainult seda, kas president peaks või ei peaks usuriitustes osalema, vaid, nagu ka usuõpetuse puhul, usu üle üldse.

Kristlik rahvusriik või ilmalik liberaaldemokraatia?

Sekulaarne ehk ilmalik riik (mida Eesti praeguse põhiseaduse järgi õnneks ei ole) kujutab endast otsest kultuurilist katkestust, revolutsioonilist institutsiooni. Vaid kristlikule vundamendile rajanev rahvusriik täidab kõige paremini seda ülesannet, mida põhiseadus ette näeb – tagada rahvuse, kultuuri ja keele säilimine läbi aegade.

Kristuse sündimise püha

Kas sangari käest saab võtta tema saagi või kiskuda vägeva käest tema vange? – Tõesti, nõnda ütleb Issand: «Küllap võetakse sangari vangid ja pääseb vägeva saak!» (Js 49:24-25)

Paar päeva tagasi, kui mõtisklesin parajasti jõulusõnumi tähenduse üle omaenda elus, meenus mulle üks umbes viieteistkümne aasta tagune seik.

Tegemist oli eluperioodiga, mil mul oli väga palju tööd, nii et olin enamasti üsna väsinud. Juhtusin kord pärast pikka päeva sõitma läbi paigast, kus tee ääres asus järjest õige mitu vanglat. Mäletan, et mu pilk pöördus kuidagi iseenesest ühele neist ja ma õhkasin endamisi: «Ah, kuidas ma küll tahaksin, et mul oleks seal üks üksildane kambrikene, kus mind keegi ei tülitaks!»

Vaimulik elu tähendab Hans Jönssonile sõprust Jeesusega

Hans Jönssonit ei ordineeritud preestriks Rootsi luterlikus kirikus. Nüüd on ta piiskop Lätis.