Kahest eripalgelisest Soomes ilmunud luterlikust laulukogumikust – ametliku kiriku lauluraamatu modernistlikust lisavihikust ja traditsionalistliku Misjonipiiskopkonna selgelt Piiblist ja luterlikust dogmaatikast lähtuvast koraaliraamatust – annab ülevaate Illimar Toomet.

Soomes on hiljuti valminud kaks uut luterlikku laulukogumikku. Täiendusena 1986. a avaldatud evangeelse-luterliku kiriku “Koraaliraamatule” (Virsikirja, vt siit ja siit) kiideti hiljuti heaks koraaliraamatu lisavihik 79 uue lauluga. Vihik võetakse kasutusele 2016. a advendiaja alguses.

Samal ajal on tunnistuslikke luterlasi ühendav Misjonipiiskopkond andnud välja pea 200 uut laulu sisaldava raamatu “Luterlikke koraale” (Luterilaisia virsiä, vaata ja kuula siit). Mõlemad väljaanded on mõeldud jätkuna varasemale Koraaliraamatule, sellele viitab ka koraalide numeratsioon.

Matti Korhonen on väljaandeid võrreldes toonud esile mõned seigad.

“Luterlikke koraale”

Misjonipiiskopkonna koraaliraamatu eessõnas märgitakse, et ehkki ametliku kiriku lauluraamat annab võimaluse rõõmustada paljude suurepäraste koraalide ja nende värske keelepruugi üle, võib teisalt märgata, et paljud koraalid on muutunud hingelisemaks, kasutades “lillekeelt” (kukkaiskieli) ning nende sõnum libiseb Jumala käske eiravale antinominismi rajale.

Sellele vastandudes lähtub uus kogumik selgelt Piiblist ja luterlikust dogmaatikast. Ehkki Misjonipiiskopkond rõhutab enda luterlikkust, sisaldab raamat ka anglikaanide, metodistide ja reformeeritute kirjutatud sõnadega koraale, mõned tekstid pärinevad usupuhastusele eelnevast ajast. Meloodiad pärinevad enamuses 19. sajandist, millega kaasnevalt võib täheldada tugevat luterliku ortodoksia mõju. Kogumikus on ka kakskümmend psalmitekstil põhinevat koraali.

“Lauluraamatu lisavihik”

Lisavihik on “Luterlikest koraalidest” selgelt uudsem ja mitmekülgsem. Viisid pärinevad peamiselt 20. sajandi lõpust ja 21. sajandi algusest. Leida võib Etioopia, Lõuna-Aafrika, Kongo, Argentiina, Filipiinide ja ka Lapi koraale. Rahvusvaheliselt tuntuimad on klassikalised Amazing Grace ja Cat Stevensi poolt tuntuks lauldud Morning has broken, mõlemad loomulikult soomekeelsena.

Kui kogumik “Luterlikke koraale” on kuulutav ja õpetav, siis koraaliraamatu lisavihik on peamiselt mõtisklev ja küsiv. See ilmneb ka koraalide pikkuses, sest kui eelnimetatus on terve rida 10-salmilisi koraale, siis lisavihikus on mitmeid lühikesi “ohkamisi”. Näiteks koraal 922 on vaid 8-sõnaline (reaalune tõlge): “Kuulan, on täiesti vaikne. Palvetan, Jumal on lähedal.”

Lisavihikus ilmnevad mõneti ka moodsa teoloogia trendid, mille järgi mille järgi Jumal on varjatud ning Tema ilmutus jääb kõrvaliseks. Nii ongi vihikus oma koha leidnud ka “agnostiku koraal”, milles laulja ei tea, miks ta kirikupinki istuma tuli (reaalune tõlge): “Keset kiirustamist tahtsin vaid hetkeks vaikust, rahu südamele roaks. Kui heita saan vaikuse sülle ja mõttel lasta rännata, kasvõi hetkekski saan olla laps ja jätta kõik nii nagu on,” mõtiskleb laulja. Kirikust lahkudes aga: “nüüdki veel ei tea ma oma Loojat, ei tea, kas teada saangi. On küllalt sellest, et tunda saan, kuis nähtamatu praegu puudutab ja lapseliku meele hetkeks ellu äratab.”

Ajalehes “Uusi Tie” 28.1.2016 ilmunud Matti Korhoneni artiklit refereeris Illimar Toomet

© Meie Kirik