Möödunud aastal pandi Euroopas toime üle kolme tuhande kristlaste vastu suunatud vägivaldse rünnaku, mis on üle pikkade aastate kõige suurem number, vahendab portaal Objektiiv.

Ameerika Ühendriikides New Yorgis asuv Gatestone’i Instituut töötas aasta alguses avaldatud uuringu tarbeks läbi tuhandeid ajaleheartikleid, politseiraporteid, arupärimisi, sotsiaalmeediapostitusi ja teemaga seotud Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Itaalia, Iirimaa, Saksamaa ning Hispaania blogisid. Uuringust selgub, et 2019. aastal sattus Euroopas vandaalide ja röövlite küüsi ligikaudu kolm tuhat kristlikku kirikut, kooli, surnuaeda ning mälestusmärki, vahendab REMIX.

Kõige rohkem sattusid rünnaku ohvriks Prantsusmaal asuvad kristlikud objektid, kus ei rünnatud mitte ainult kirikuid, vaid ka koole, surnuaedu ja mälestusmärke. Neid tabasid vandalismiaktid, rüvetamised ja põletamised selles riigis keskmiselt kolm korda päevas, näitab Prantsusmaa ametlik statistika.

Saksamaa politsei statistika näitab, et mingit laadi rünnaku ohvriks osutus keskmiselt kaks kirikut päevas.

Prantsusmaa ja Saksamaa on kaks riiki, kus rünnatakse kristlasi kõige rohkem. Rünnakutes, mille toimepanijad suudeti välja selgitada, olid kurjategijateks enamasti moslemid, kuid suur roll oli ka anarhistidel.

Ka 2018. aasta ei olnud suurt parem. 2019. aasta märtsis Prantsusmaa keskkriminaalpolitsei luuretalituse – SCRC – avaldatud andmetel toimus 2018. aastal katoliku kirikuhoonete vastu ümber 875 rünnaku. Riigi siseministeerium jõudis samadele järeldustele.

Kristlike kirikuhoonete ja sümbolite vastased rünnakud on tavalised veel paljudes Euroopa riikides. Selliste riikide hulgas on Belgia, Ühendkuningriik, Taani, Iirimaa, Sloveenia, Itaalia ja Hispaania. Enim on sihtmärkideks katoliku kirikuhooned, kuid näiteks Saksamaal ka protestantide pühakojad.

“Minevikus, kui keegi isegi ei olnud kristlane, austati inimese religioosset väljendusvabadust. Täna me seisame silmitsi tõsise ohuga usuvabadusele. Ilmalikkus ei peaks tähendama [agressiivset] eitamist, vaid põhimõttelist neutraalsust, mis annab igale inimesele õiguse järgida oma usku,” rääkis Dominique Rey, Fréjus-Touloni piiskop, intervjuus Itaalia ajakirjale Il Timone 2019. aasta augustis.

“Me oleme tunnistajaks kiriku riigist lahutamise süsteemile, mida varjatakse ilmalikkuse taha ja mis surub usklikud ainult erasfääri ning milles kõik [kristlikud] denominatsioonid on kas banaalsed või häbimärgistatud. Selle kõigega käib kaasas plahvatuslik islami esiletõus, mis ründab väärusulisi ja kõiki teisi, kes ei nõustu Koraaniga. Ühelt poolt mõnitab meid meedia … ja teiselt muutub islami fundamentalism üha mõjukamaks. Need kaks on sama reaalsuse osad,” rääkis Rey.

“Kristlaste vastaste rünnakute – mille seas on süütamised, rüvetamised, roojamised, rüüstamised, pilked, labastamised, satanism, vargused, urineerimine ja vandalism – toimepanijad saadakse harva kätte,” seisab Gatestone’i Instituudi raportis.

“Kui mõni inimene arreteeritaksegi, siis politsei varjab nende identiteeti ja rahvuslikku päritolu. Paljudel kahtlusalustel avastatakse vaimsed häired ja selle tõttu jääb hulk rünnakuid vihakuritegudeks liigitamata,” jätkub kirjeldus.

Prantsusmaal ja Saksamaal kasvasid kristlaste vastased rünnakud koos moslemimaadest lähtuva plahvatuslikult suurenenud massiimmigratsiooniga. Kuid kristlaste vastaste rünnakute aruandlus on kallutatud. Rünnakute toimepanijate kohta käiv ametlik statistika on puudulik ja nii pole võimalik välja lugeda, kui palju neist sündmustest on põhjustatud moslemite kristlaste vastasest vihast ja džihhadistide poolt.

Uuringus leitakse lisaks, et pea kõik Hispaanias toimunud kirikute ja usumälestusmärkide vastased rünnakud panid toime anarhistid, radikaalsed feministid ja teised sarnased äärmusvasakpoolsed agressiivsed aktivistid. Sellised jõugud üritavad ideoloogiapõhiselt kõrvaldada avalikust elust ja riigist üldisemalt kõik kristlusele viitavad märgid.

Kui Euroopa meedia tavaliselt võimendab moslemite vastaseid rünnakuid, siis samal ajal pisendatakse kristlaste vastaste kuritahtlike tegude mõju. Näiteks antikristliku vandalismi kohta ei kirjutatud Prantsusmaa peavoolu väljaannetes enne 2019. aasta veebruari pea mitte midagi. Kui toona kahe nädala jooksul pandi põlema üheksa kirikut, äratas asi natuke tähelepanu. Pärast Pariisi Jumalaema kiriku kahtlast tulekahju tõusis teema taas hetkeks päevakorda, kuid tänaseks valitseb jälle vaikus.

Andmed näitavad ka seda, et kristlased on üle maailma kõige enam taga kiusatud rühm. Hiljuti avaldatud Ühendkuningriigi valitsuse tellitud uuringus leitakse, et tagakiusamine on võtnud pea genotsiidi laadsed mõõtmed. Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi üllitatud aruandes leitakse, et umbes 245 miljonit kristlast elab ränga tagakiusamise tingimustes ja viiest inimesest neli, keda nende usuliste veendumuste pärast taga kiusatakse, on kristlased.

Artikkel ilmus esmalt portaalis Objektiiv.

 

• Eelmine
• Järgmine