Viis Rootsi kiriku vaimulikku avaldasid ajalehes Dagens Nyheter (19.08.2015) artikli, milles nad kutsuvad erinevate religioonide esindajaid ühisele jumalateenistusele. Vaimulikud kuulutavad: “Kas me julgeme kirikuna avalikult tunnistada, et juudid, kristlased ja moslemid suunduvad sama Jumala poole, igaüks oma teed mööda?”

Tabavalt küsib Maria Ludvigsson teise Rootsi ajalehe, Svenska Dagbladet’i juhtkirjas: “Kui kirik kutsub teisi religioone kasutama enda kirikuhooneid palvetamiseks, siis on tegemist selle kõrvalelükkamisega, millesse ise usutakse, kuna kardetakse, et enda usk võib solvata neid, kes usuvad teisiti.”

Tekib küsimus, kuidas saab kristlik kirik põhjendada oma olemasolu, kui ta soovist mitte kedagi solvata lakkab olemast kristlik? Oma usu salgamine ei ole sama mis austus teiste usu vastu.

Ludvigssoni jaoks sarnaneb vaimulike ülesastumine teismelise sooviga olla populaarne. Kui nende Rootsi vaimulike mõtteviis saab kirikus valdavaks, siis jõuab see kristliku kirikuna oma tee lõppu. Kirik, mis salgab Kristuse ainulaadsuse, ei saa tõeliselt kanda Tema nime, kes ise nii rõhutatult ja resoluutselt õpetas, et Tema on ainuke tee Isa juurde. Rääkimata sellest, et mõte kõikide erinevate usundite samasusest on intellektuaalselt põhjendamatu ja ebaaus.

Oma kesksete õpetuste poolest on religioonid lepitamatus vastuolus. Nende üksteisest täiesti erinevad jutustused ei saa olla samaaegselt tõesed. Näiteks kolmes suures maailmausundis, islamis, judaismis ja kristluses usutakse ühte Jumal-Loojasse. Aga niipea, kui küsida, milline on Jumal ja kes on Jeesus, lahknevad arusaamad teravalt.

Judaismi järgi Jeesus suri, aga ei tõusnud surnuist üles ega olnud Messias. Islami järgi Jeesus ei surnud ristil, ei tõusnud üles surnuist ega ole mingil juhul Jumala Poeg, Kolmainsuse teine persoon. Kristluse järgi Jeesus suri ristil ning tõusis pärast seda surnuist üles, tõestades sellega, et Ta on Jumala Poeg, Vanas Testamendis tõotatud Messias. Temas sai Jumal ise inimeseks, et meid päästa.

Kõikide inimeste inimõigusi ja nende usuvabadust saab ja tuleb austada. Samas tuleb olla valmis avatult, ausalt ja kriitiliselt vaatlema ka religioonide olulisi erinevusi. Rootsi Credo-akadeemia juhataja Stefan Gustavsson võttis vaimulike ülesastumise kokku sõnadega: “Kristlikul kogudusel tuleb ärgata Okasroosikese unest ja tegelda oluliste küsimustega tõsiselt. On olemas dramaatilisi “ei või jaa”-küsimusi, milles tuleb võtta seisukoht – nagu näiteks küsimus Jeesusest.”

Tõlkinud Illimar Toomet

 

Artikkel ilmus algselt ajalehes Uusi Tie (03.09.2015) ning avaldatakse Meie Kirikus autori loal.

Loe lisaks uudist.

© Meie Kirik