Johannese 3:1-16

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Kas sa oled vahel mõelnud võimaluse üle elada oma elu uuesti? Mida vanemaks saad, seda sagedamini ehk ütled enesele: “Oh, saaks ma veel teise võimaluse!” Üha enam ja enam muretsed asjade pärast, millest unistasid, kuid mida sul ei olnud võimalik teha. Martin Luther King on enne oma surma sellest kirjutanud nõnda: “Purustatud unistused on surelike ehtsuse tunnusteks.” Inimliku kogemuse üheks ängistavamaks probleemiks on see, et kui, siis ainult väga vähestel meist õnnestub näha täitumas oma unistusi. Noorepõlve unistused ja küpse ea lootused on kui lõpetamata sümfooniad.

Kui ma saaksin alustada elu otsast peale, hakkaksin näiteks kuulsaks korvpalluriks  ja teeniksin mänguga miljoneid. Miks mitte, kuid selleks oleks mulle vaja ka teist geneetilist koodi, mis kasvataks mind üle kahe meetri pikaks. Selline mõte kuulub fantaasia hulka, kuid see aitab meil uurida palju tõepärasemat uue alguse soovi, nimelt vaimset uuestisündi.

Kui me räägime vahekorrast Jumalaga, siis ei saa seda enne parandada, kui sa ei ole alustanud otsast peale. Johannese evangeeliumist kuulsime, et Jeesus on selles asjas väga kategooriline ja kompromissitu. “Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.” Jeesuse seisukoht on siin väga selge. Inimene ei saa enne kristlaseks, kuni ta ei ole sündinud uuesti, kuni ta ei ole saanud uueks inimeseks Jumala Püha Vaimu kaasabil. Tänasest pühakirjatekstist tahaksin esile tuua kolme sammu, mis on olulised neile, kes tahavad oma elu uuesti alustada.

Esimeseks sammuks peab olema isiklik kõnelus Jeesusega. Nikodeemos oli silmapaistva positsiooniga mees. Ta oli haritud, aus ja õiglane ülemus oma rahvale. Suurkohtu liikmena oli ta kindlasti kuulnud Jeesuse kohta igasuguseid jutte. Öö varjus, et keegi ei segaks tema privaatset kohtumist, läks ta Jeesuse juurde, et saada vastust hinges põlevatele  küsimustele. Nikodeemos oli usuinimene. Ta kuulus variseride seltskonda, kes  olid ranged ja kitsarinnalised traditsioonide järgijad. Kuid erinevalt paljudest teistest variseridest oli Nikodeemos avatud ja otsija hingega inimene, kes ausalt püüdles Jumalariigi poole. Ja siiski, vaatamata oma religioossetele teadmistele ja entusiasmile oli ta vaimne elu jooksnud ummikusse. Küllap see oligi põhjuseks, miks ta läks Jeesuselt abi otsima.

Jeesusel oli midagi, mida temal ei olnud. Nikodeemos – sarnaselt meie kõigiga – otsis midagi enamat oma elus. Ta otsis tõde, mis parandaks haavad südames. Lühidalt öeldes, Ta otsis hinge õndsust.

Armsad õed ja vennad, me võime olla hõivatud kristliku tegevusega, võime olla üles kasvanud kristlikus perekonnas ja käinud õiges koolis, nagu näiteks Nikodeemos. Meil võivad olla usu kõik välised tundemärgid, võime olla väga head kirikutöö tegijad ja ometi kõigist sellest ei piisa, kui me ei ole sündinud ülalt. Et alustada elu uuesti, tuleb esimese sammuna loobuda enda religioossetest püüdlustest ja pöörduda sügavalt isikliku jutuajamisega Jeesuse poole.

Teiseks sammuks on arusaamine, et uueks saamine ehk uuesti sünd ehk Vaimust sündimine ei ole mingi kristliku karismaatilise sekti pärusmaa, vaid see puudutab igat ühte, kes tahab saada ja olla Jeesuse jünger. Siin ei ole tegu mingite hullude inimeste veidra õpetusega ega ka meie valikuvabadusega, vaid Vaimust sündimine on kristlase jaoks paratamatus.

Vaevalt, et leiame mõne teise mehe, kes oleks olnud Jeesuse soovitusest nõnda rabatud, nagu seda oli Nikodeemos. Õiglane, aus, kõrge moraaliga, ühiskonnas lugupeetud, kirikuringkondades austatud mees. Kas siis temasugune peab ennast muutma? Kas ta pole küllalt korralik ja hea, et Jumal ta vastu võtaks? Küllap see oli tõesti kohutav hoop Nikodeemose enesehinnangule, kui Jeesus soovitas tal oma elu uuesti alustada. Oh kui palju on tänapäeval inimesi, kes arvavad, et nad on küllalt head Jumala jaoks ja saavad ise oma eluga hakkama. Nende meelest on kirik ainult hädavareste kogunemiskoht, korralikul keskklassi esindajal pole sinna asja. Nikodeemos oli vähemalt viisakas ja tark inimene ning palus Jeesuselt selgitust, kuid tänapäeva isekad ja ennasttäis positsiooniga tegelased saadaksid Jeesuse pikalt oma uuestisünni jutuga. Aga just selles peitubki põhjus, miks vajame  Vaimust sündimist. Inimene on enesekeskne, ta eirab Jumalat, tahab ise oma eluga hakkama saada. See on meie kõikide viga, isegi kristlased ei ole sellest vabad. Me vajame Jumalat, kuid käitume tihti nii, nagu Teda ei oleks olemas. Hoolimatu suhtumine Jumala armuandidesse tapab meid vaimselt ja just sellepärast vajame uuestisündi. Ülevalt sünd, millest Jeesus räägib, ei ole lihtsalt oma elu muutmine, näiteks suitsetamisest loobumine või moraali tõstmine (Nikodeemos oli piisavalt kõlbeline). Jutt käib radikaalsest muutusest, mida Jumal ise korraldab meie sees. Püha Vaimu abiga Ta muudab inimese vaimset suundumust. See on Tema imeline sekkumine, millega Ta äratab meid vaimsest surmast. Piltlikult öeldes, Ta võtab oma Vaimu ja siirdab selle meie südametesse, pannes need tuksuma uut moodi. Tulemuseks on see, et hakkame mõtlema uut moodi, meie tunded ja kogu meie elu võtab uue suuna. Oma otsustes me ei juhindu enam endi egoistlikust minast, vaid kuuletume Issanda õiglasele juhtimisele.

Vastamine Jeesuse kutsele ja Pühast Vaimust osasaamise igatsemine ning palumine ongi meie kolmas samm uuestisünni protsessis. Jumal ei kasuta ühegi inimese kallal vägivalda. Ilma sinu tahteavalduseta Ta ei suuna ühtegi su sammu. Püha Vaim ei saa siseneda minu ega sinu südamesse enne, kui me pole Teda kutsunud ja Talle oma südamed avanud. Alles siis Ta saab vormida meist vaimselt uued inimesed, kellede jumalanäolisus on suures osas taastatud. 

Inimene sünnib ihuliselt vaid ühe korra, kuid vaimset uuestisündi võib esineda mitmeid kordi. Jah, ristimise läbi uueks saamine on küll ainukordne sündmus, kuid Pühast Vaimust osasaamine on pidev protsess. Seega, kui tahame olla Jeesuse jüngrid, tuleb meil paluda kolmainu Jumalat, et Ta iga päev meid oma Vaimu läbi uuendaks, kinnitaks ja kosutaks. See tähendab igapäevast meeleparandust, igapäevast uuestisündi ülevalt. Ma tean, et maailmale ja minu enda vanale minale ei meeldi selline uuestisünd, kuid eesmärk on seda väärt, et usaldada end Issanda kätesse.

Eluväärtuste ümberhindamiseks, uue suuna leidmiseks ei ole – nii kaua kui elad – kunagi hilja. Tähtis on see, et teaksid, mille nimel elad ja kuhu lähed. Olgu tänane Jeesuse sõnum uuestisünnist sulle abiks sinu vaimsetel otsingutel. Aamen.