Psalm tuletab kristlikule kogudusele meelde Jumala häid kavatsusi seoses juutidega. Psalmi lõpus räägitakse Jumala päästeloolisest plaanist valida Iisraeli rahvas enda omandrahvaks (Ps 147:19–20): «Ta annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused. Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganarahvale, ja tema seadusi ei ole nad tundnud. Halleluuja!» Kui Peetruse mõistab, et ka paganad saavad osa Jumala halastusest ilma, et nad peaksid järgima Moosese käsku, osutab ta Jumala päästeloole (Ap 10:34–36): «Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: «Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust. See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand.»» Sama päästeloolist seika meenutab Paulus Rooma kristlastele (Rm 3:1–2): «Mis on siis juudil erilist või mis kasu on ümberlõikamisest? Jah, on palju ja mitmel moel. Esmalt juba see, et juutide kätte on usaldatud Jumala sõnumid.»

Psalmis esitatakse Jumala plaani Iisraeli rahva jaoks. Esmalt on Ta ustav ja ehitab Jeruusalemma taas üles ja toob Iisraeli pagendatud tagasi tõotatud maale (Ps 147:2–3): «Issand ehitab Jeruusalemma, tema kogub Iisraeli hajutatud. Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.» Samast plaanist räägib Jeesus, ennustades Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr (Lk 21:20–24): «Aga kui te näete Jeruusalemma sõjalaagreist piiratuna, siis mõistke, et selle laastamine on lähedal. Siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele, ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu tulgu linna, sest need on kättemaksupäevad, et kõik läheks täide, mis on kirjutatud. Häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil, sest suur kitsikus tuleb maa peale ja viha selle rahva vastu. Ja nad langevad mõõgatera läbi ja nad viiakse vangi kõigi rahvaste sekka, ja Jeruusalemm jääb paganatele tallata, kuni paganate ajad saavad täis.» Varajases kristlikus teoloogias võttis maad tugev juudivastane hoiak. See kitsendas Uues Testamendis esitatud Jumala tõotusi jumalasalgajast rahvale. Ehkki juudid lükkasid Jeesuse Messiana tagasi, ei öelda Uues Testamendis mitte kusagil lõplikult Iisraelist lahti. Jeesuse sõnade järgi Jeruusalemm ja selle tempel hävitatakse, aga Jumal jääb ustavaks. Tuleb aeg, kui Jeruusalemm ehitatakse jälle üles.

Paulus räägib juutide pöördumisest Kristuse poole aegade lõpul. Tuleb aeg, kui paganate aeg saab täis, st neile on kuulutatud evangeeliumi. Siis pöörduvad juudid Jeesuse poole (Rm 11:25–27): «Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see saladus – et teie poleks enda meelest targad –, et Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud, ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael, nagu on kirjutatud: «Siionist tuleb vabastaja, tema kõrvaldab Jaakobist jumalakartmatuse. Ja see on minu leping nendele, kui ma kustutan ära nende patud.»»

Ometigi hakkas kirik juudikristlikesse rühmadese suhtuma vaenulikult ning nad kas aeti kirikust välja või sunniti sulanduma peavoolu kirikuga. Kirikuisade tekstides võib siiski näha, kuidas nad säilitasid mõtet Jeruusalemma taastamisest. Justinos kirjutab diplomaatiliselt, et mõlemad osapooled on head kristlased. Ise pooldavat ta siiski arusaama, et Jeruusalemm ehitatakse jälle üles. On selge, et Justinos rajab oma usu Jeesuse sõnadele ja varasele juudikristlikule traditsioonile.

Psalm esitab teise olulise Jumala kavatsuse Iisraeli jaoks. Jumal kinnitab Jeruusalemma positsiooni rahvaste keskel (Ps 147:12–14): «Ülista, Jeruusalemm, Issandat! Siion, kiida oma Jumalat! Sest tema on teinud tugevaks su väravate riivid, tema õnnistab su lapsi sinu sees. Ta annab rahu su piirile, ta küllastab su tuumaka nisuga.» Tänu Jumala hoolele omandrahva eest elab Jeruusalemmas lõpuaegadel juute, kes pöörduvad läbipistetud mehe poole. Suures hädas Jumala rahvas pöördub (Sk 12:9–10): «Aga sel päeval ma hävitan kõik paganad, kes tulevad Jeruusalemma kallale. Ja ma valan Taaveti soo peale ja Jeruusalemma elanike peale kaastunde ja anumise vaimu; siis nad vaatavad sellele, kelle nad läbi pistsid, ja kaeblevad tema pärast, nagu kaeveldakse ainsa lapse pärast, ja nutavad tema pärast kibedasti, nagu nutetakse kibedasti esmasündinu pärast.»

Kristlane võib õppida palvetama Jumala omandrahva, juutide eest. Psalm 147 aitab tal leida selleks õiged sõnad.

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015