Vasakliberaalses väljaandes Eesti Päevaleht kirjutab islamiusku pöördunud eesti noormees ja islami õigusteaduse tudeng Raino Ruus, et islamiusu põhimõtete laiem omaksvõtt Eesti ühiskonnas poleks sugugi tingimata halb.

Ruusi sõnul need, kes püüavad inimesi islamiga hirmutada, maalivad šariaadist võimalikult koleda ja võika pildi, kuid tegelikult kujutab šariaat endast laialdast reeglite kogumikku, mis hõlmab inimeste elu nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.

Ruus toob näiteks alkoholikeelu ja surmanuhtluse, millest oleks Eesti ühiskonnale palju kasu. Samuti toob ta eeskujuks šariaadireeglitel põhineva majanduse.

"Usun, et meil on üksteiselt palju õppida. Kui teeksime seda eelarvamusi kõrvale jättes, saaksime kindlasti muuta elu Eestis meie kõigi jaoks paremaks," kirjutab Raino Ruus.

Möödunud aasta augustis kirjeldas tollal 24-aastane Vastseliinast pärit noormeest väljaandes Eesti Ekspress, kuidas temast 18-aastaselt moslem sai:

"Päris mitu aastat olin praktiseeriv kristlane. Ei olnud otseselt koguduse liige, aga käisin kirikus, lugesin õhtuseid palveid ja piiblit. Koolis ma ei afišeerinud oma usku, seal oli see ikkagi tabuteema, vaadati imelikult. Keskkooli ajal, kui juba moslem olin, rääkisin sellest vabalt ka klassikaaslastega."

"Kõige olulisem, mis aitas mul tee islami juurde leida, oli koraani tähenduse tõlke (Haljand Udami tõlge) lugemine. See kõnetas mind ja sain tasapisi aru, et islam on see, mida olin otsinud. Kristlusest olin juba enne seda hakanud eemale liikuma ja põhipõhjus oli kolmainsuse printsiip. See oli minu jaoks vastuvõetamatu. Taipasin, et kolmainsuse printsiip ei saa olla õige. Mõnda aega uskusin ainult ühte Jumalat, olemata enam kristlane, ent ei olnud veel ka moslem."

Islami usutunnistuse lausus noormees siiski kodukohas, mitte mõne islamimaa mošees. Nüüd õpib ta Saudi Araabias Mediina islamiülikoolis.

© Meie Kirik