Mustanahalise mehe George Floydi surm Ameerika Ühendriikides politsei jõukasutuse tõttu on vallandanud selles riigis ulatuslikud rahutused. Nn progressiivsed jõud püüavad rassismivastase võitluse ettekäändel teisteski riikides avalikkust mobiliseerida.

Helsingis toimus lipukirja «Black Lives Matter» («Mustanahalise elu loeb!») all 3000 osavõtjaga meeleavaldus 3. juunil. Seejuures trotsiti koroonapiiranguid, mille kohaselt võib koguneda maksimaalselt 500 inimest. Tallinnas plaanitakse sarnast meeleavaldust 20. juunil Vabaduse väljakul. Portaali Objektiiv andmeil korraldavad seda üritust mullu Kuusalu keskkooli lõpetanud klassiõed Helen Bender ja Gätriin Hobta.

Ikka ja jälle tõuseb «progressiivne avalikkus» – sageli noored maailmaparandajad – kas otseses või ülekantud tähenduses barrikaadidele, et võidelda ebaõigluse ja ülekohtu vastu. Sageli toimub see otsekui kellegi nähtamatul dirigeerimisel – alles päästeti reedeti ühiselt maailma kliimakatastroofist, nüüd astutakse õhinal välja ühe meist kaugel asuva riigi ajaloost tingitud ühiskondlike suhete sasipuntra lahendamise nimel.

Loomulikult on inimelul – see tähendab iga inimese, mitte ainult valgete või mustanahaliste elul – Looja silmis eriline kaal. Jumala Poja sõnul «Isegi teie juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi!» (Lk 12:7).

Maailmaparandamist ei tuleks alustada kaugete riikide ühiskondlike probleemide lahendamisest või jääkarude elutingimuste parandamisest. Igal aastal tapetakse Eestis enne sündi tuhandeid lapsi. Miks ei protestita kirglikult sündimata laste elu kaitseks? Kus on koolivabad reeded, noorte piketid või suured meeleavaldused? Miks ei võta sel teemal sõna progressiivsed arvamusliidrid? Ometi on tegemist tuhandete (maailma mastaabis miljonite) süütute, pealegi kõige nõrgemate inimolenditega, kelle õigust elule ignoreeritakse. Vaikus selle probleemi ümber kisendab taevani!

Selles küsimuses tuleb selgelt välja nende näiliselt õiglase maailma eest võitlejate silmakirjalikkus. Neile näib korda minevat üksnes see, mis on kooskõlas nende maailmavaatelise veendumustega. Tegelikult inimelu ei loe. Rassiprobleeme kasutatakse ettekäändena oma võitluse õigustamiseks.

Matteuse evangeeliumis kõneleb Jeesus kirglikult variseride ja kirjatundjate silmakirjalikkuse vastu:

«Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ning jätate kõrvale kaalukama osa Seadusest – õigluse ja halastuse ja ustavuse! Üht tuleb teha, kuid teist ei tohi jätta kõrvale!»

«Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te sarnanete lubjatud haudadega, mis väljastpoolt paistavad küll nägusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roisku! Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena, aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut.»

Ainult Jumala sõnast lähtuv valgus aitab meil näha iseennast ja teisi sellisena, nagu oleme. Ja mõista, mida peame tegema, et järgida oma taevase Isa tahtmist.