Võimalikud ulatuslikud rikkumised USA presidendivalimistel on teinud paljud kristlased väga murelikuks. Meie Kirik vahendab lühendatult ühe arvamuse, kus juhitakse tähelepanu kristlaste kohustusele seista väsimatult tõe ja õigluse eest.
Paljude arvates tegid nad valimas käies kõik, mis vaja. Sotsiaalmeedias võib näha lugematul hulgal meeme «Jumal kontrollib olukorda» («God is in control»), millega tahetakse öelda: mina tegin kõik, mis võimalik, edasine on Jumala kätes.
See on halb mõtteviis kodaniku seisukohalt ja see on ka halb teoloogilises mõttes.
Kodanikuks olemine ei lõpe hääletamisega, vaid algab sellest. Meie püha kohus on nõuda, et ametnikud seisaksid tõe ja aususe eest.
Väljend «Jumal kontrollib olukorda» on halb ka teoloogilises mõttes. Piibel ei räägi sellest, et Jumal «kontrollib olukorda». Piibel ütleb, et Jumal on täielik suverään. Jumal on loonud dünaamilise keskkonna, kus meie, inimesed – loodud Jumala näo järgi – oleme seatud seisma tõe eest ning võitlema kurja ja ebaõigluse vastu.
Lühidalt, Jumal on andnud meile silmad, et näeksime seda, mida Tema näeb, ja kõrvad, et kuuleksime seda, millele Tema tähelepanu pöörab, ning käed, et teha seda, mis on õige. Kui me ütleme, et «küll Jumal selle eest hoolt kannab» ja kõnnime lihtsalt minema, siis me ignoreerime seda, milleks me loodud oleme.
Kõik need rikkumised valimistel, mida me sel nädalal näinud oleme, peaksid igaühel juuksekarvad püsti ajama, sõltumata sellest, kelle poolt ta hääle andis. Mitmed ühele isikule saadetud hääletusedelid, suurem häälte hulk kui nimekirjas on registreeritud valijaid, rikutud sedelid jne – pea igaüks meist on sellega kokku puutunud.
Pühakiri kutsub meid taolistele asjadele selge pilguga vaatama: me peame kõnelema tõtt ja seisma vastu valele. Ainult judeokristlik maailmavaade jagab seda arusaama. Mõned maailmavaated – näiteks marksism – talitavad vastupidiselt. Marksism deklareerib, et tõde on see, mis aitab kaasa revolutsioonile. Teised maailmavaated nagu sekularism ja postmodernism väidavad, et absoluutset tõde ei ole olemas. Kui inimesed, kes ei usu tõe olemasolusse, ütlevad, et nad teavad tõde nende valimiste kohta, siis on see äärmiselt kahtlane.
Judeokristlikku usku järgivad inimesed peavad olema teistsugused. Jumalanäolistena väljendame me oma armastust Tema vastu sellega, et käitume nende põhimõtete kohaselt, mille Tema on seadnud. Nii Moosese Seaduse kui Jeesuse õpetuse kohaselt seisneb see oma ligimese armastamises. See aga ei tähenda lihtsalt kellelegi sõbralikult lehvitamist. Pigemini tähendab see õiguse ja õigluse taotlemist. Kolmandas Moosese raamatus ütleb Issand: «Ärge tehke kohtus ülekohut! Ära ole erapoolik viletsa kasuks ja ära austa vägevat, vaid mõista ligimesele õiglaselt kohut! Ära käi keelekandjana oma rahva seas, ära seisa oma ligimese vere vastu! Mina olen Issand!» (3Ms 19:15j)
Oma ligimese armastamine ei tähenda, et oleme teiste suhtes lihtsalt kenad ja loodame, et meeldime neile. Pigem tähendab see õigluse kaitsmist nii nende kui meie huvides. Piibellik arusaam rahust ei hõlma üksnes teise inimese kahjustamisest hoidumist, vaid tema heaolu tagamist. Õpetussõnades on öeldud: «Kui sa ütled: «Vaata, me ei teadnud seda», kas siis südamete läbikatsuja ei saa sellest aru? Su hinge hoidja teab seda ja tasub inimesele ta tegu mööda.» (Õp 24:12)
Kirik ei ole riik, kuid kirik on südametunnistuseks, mis aitab riigil täita oma kohustust seista vastu kurjale, mis kujutab endast suurt ohtu meie ligimestele ja kogukonnale. Sel meie riigi jaoks kriitilisel hetkel peavad kirikud ja usuinimesed seisma kindlalt mitte niivõrd selle kandidaadi eest, kelle poolt nad hääletasid, vaid õigluse ja õigusriigi eest, sealhulgas valimistel.
Kui me jääme kõrvale praegu, mil kaalul on valimiste ausus ja läbipaistvus, siis millist ebaõiglust me järgmiseks ignoreerime?
Tänu Jumalale, et inimesed nagu Dietrich Bonhoeffer, Frederick Douglass, Martin Luther King juunior ja Margaret Thatcher ei öelnud lihtsalt: «Jumal kontrollib olukorda» ja ei kõndinud minema. Nad aktsepteerisid Jumalalt saadud ülesannet seista tõe eest. Nad võitlesid väsimatult, riskides kõigega, et saavutada õiglust, ja nad tegid seda kirega, millest on Piiblis kirjutatud.
Refereeritud lühendatult portaalist LifeSite News (dr Jeff Myersi artiklist)
