Reformierakonda kuuluv rahvasaadik Mario Kadastik tõstatas sotsiaalmeedias küsimuse, kas Neeva Aleksandri katedraal Toompeal tuleks lammutada ja selle asemel rajada park.

«Aga vaata seal istudes mõtled selle suurema pargi peale mis on kunagi olnud ja no on üks tüütu ehitis mille tõttu seda parki enam pole. Nevski katedraal. See on ka Moskva võimu sümbol ja patriarhaat ka sealse poliitika suuvooder. Aga ... võtaks maha äkki? Teeks selle koleduse asemele taas pargi roosipõõsaste ja rohelusega?» mõtiskles rahvasaadik 14. juunil oma Facebooki lehel.

Neeva Aleksandri katedraal rajati venestamisajal Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi eestvõttel Toompea lossi – mis oli toona kuberneri residents – vastu kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega. Kirik ehitati aastail 1894–1900 arhitekt Mihhail Preobraženski projekti järgi.

1920. aastatel käidi välja idee ehitada kirik ümber vabaduse ja iseseisvuse mälestussambaks, vabaduse Panteoniks.

1928. aastal esitasid nelja erakonna esindajad riigikogule «Tallinna Aleksander Nevski katedraali likvideerimise seaduse» eelnõu, mille kohaselt tuli jumalakoda lammutada 1. maiks 1929. Usuringkondade vastuseisu ja koguni rahvusvaheliste protestide tõttu seda siiski ei sündinud.

Kaja, 12. oktoober 1928 (Digar)

1936. aastal sai katedraalist eesti koguduse pühakoda ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi kirik.

Tänapäeval on ajaloomälestisena nr 1102 arvele võetud Neeva Aleksandri kirik munitsipaalomandis, kuid seda kasutab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku stauropigiaalne (otse patriarhile alluv) kogudus.

Kultuurimälestiste registris öeldakse kiriku kohta järgmist: «Ilmekas näide arhitekt Mihhail Preobraženski loomingust. Historitsistlik õigeusukirik, mis lähtub oma arhitektuurikeeles Moskva-Jaroslavli XVII sajandi kirikuarhitektuurist. … Kunstiliselt ja alajooliselt väärtuslikeimad on kirikus ainulaadsed mosaiikpannood sissekäikude kohal (autoriks Aleksandr Frolov) ja kaitsepühak Aleksander Nevskile pühendatud lõunapoolse trepi kohal. Samuti Veronika rätt peasissekäigu kohal. Katedraalis on võimas kellade ansambel – 11 kella, Tallinna suurim kirikukell asub nurgatornis, kaaludes 15 tonni. Kirik oli mõeldud 1500 inimesele.»