Kui 21. sajandi esimesel kümnendil arutleti ja vaieldi Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus kirikukorralduse (uus põhikiri ja kirikuseadustik) ja liturgiauuenduse (uus käsiraamat versus vana agenda, „katoliiklus“ versus protestantism) üle ning erinevate teoloogiliste hoiakute väljendusena tekkisid Martin Lutheri Ühing ja Augsburgi Usutunnistuse Selts – mille väljaandeks 2007. aastal loodud veebileht Meie Kirik on –, siis teisel kümnendil tõusid fookusesse üha enam nn kultuurisõja teemad ning kiriku jagunemine liberaalseks ja konservatiivseks leeriks. Heidame tagasipilgu lõppeva kümnendi olulisematele kodumaistele teemadele ja sündmustele Meie Kiriku kajastuse seisukohalt.

2010 – reaktsioon Geikristlaste Kogu asutamisele

Oktoobri algul avaldab Meie Kirik lühikese uudise, et äriregistri teabesüsteemi andmetel on 16. augustil 2010. aastal registreeritud mittetulundusühing Geikristlaste Kogu, mille juhatusse kuuluvad EELK emeriitõpetaja Heino Nurk ja raadiosaate „Kirikuelu“ juhina tuntud Meelis Süld.

5. oktoobril otsustab EELK konsistoorium Heino Nurga ametist tagandada kõlblusvastase teo ja usulise väärõpetuse levitamise eest. „Konsistoorium arutas Heino Nurga kuulumist Geikristlaste Kogu (GKK) juhatusse, leides, et sellega on ta teadlikult ja tahtlikult vastandanud end EELKs kehtivatele õpetuslikele ja eetilistele normidele. Konsistoorium otsustas Heino Nurga tagandada vaimulikust ametist ja kustutada EELK vaimulike nimekirjast,“ selgitab kantsler Urmas Viilma.

Kommenteerides asjaolu, et internetilehekülg www. kristlased.ee viib geikogukonna koduleheküljele, lisab Viilma: „Isikud, kes on nimetatud domeeni registreerinud homoseksuaalsuse eest kõnelemiseks, ei arvesta kristlaste enamuse arvamuse, usu ja veendumustega, vaid seovad meelevaldselt homoseksuaalse maailmavaate kõigi kristlastega. Selline teguviis on mittekristlik ning kinnitab tihti stereotüüpsena esitletavat arusaama, et vähemus surub enda maailmavaadet enamusele peale ja on sealjuures sallimatu neist erinevalt mõtlevate isikute suhtes.“

Kuvatõmmis Õhtulehe veebilehelt

2011 – kaks manifesti

Septembris ilmub avalikkuse ette „Humanistliku kristluse manifest“, milles deklareeritakse: „Me oleme veendunud, et kristlik sõnum peaks ühtlasi olema ka humanistlik, sest Piibli loomisloos lõi Jumal inimese oma näo järele (1Ms1:27), andes talle seeläbi erilise väärikuse. Humanism on selle väärikuse tunnistamine. Humanistlik kristlus vastandub sellistele kristluse vormidele, mis ei tunnista inimese õigust ise otsustada ja vastutada; mis nõuavad inimese pimedat allumist kiriklikele autoriteetidele; mis tahavad demokraatiat kirikus asendada autoritaarsusega.“

Uudist vahendades kirjutab Meie Kirik 19. septembril:

„Eesti Kirikute Nõukogule ning kõigile kirikutele ja kogudustele suunatud humanistliku kristluse manifestis avaldatakse muret mitmes kirikus kasvava autoritaarsuse, suletuse ja sallimatuse pärast ning soovitakse, et kirik oleks tänapäevane, demokraatlik ja avatud.

Manifesti koostaja ja allakirjutanute arvates vastandub humanistlik kristlus sellistele kristluse vormidele, mis ei tunnista inimese õigust ise otsustada, vaid nõuab pimedat allumist kiriklikele autoriteetidele.

„Peame kahetsusväärseks, et üks osa vaimulikke üritab selliseid ristiusukäsitlusi suruda peale kõigile kiriku liikmetele, püüdes hävitada arvamuste mitmekesisust  kirikus. Taunime kirikus levivat vihakõnet ning selle põhjendamist ja õigustamist Piibliga,“ öeldakse manifestis.

Manifesti esitajad sõnastavad oma nägemuse kirikust ja kristlusest kuue teesina, milles muuhulgas nõutakse „arvamuste ja mõtteviiside mitmekesisust“ kirikus, öeldakse lahti „fundamentalistlikust“ piiblitõlgendusest ja rõhutatakse, et kirikus on võrdsed kõik inimesed sõltumata soost, haridusest, sotsiaalsest positsioonist, seksuaalsest orientatsioonist jne.

Manifesti on koostanud EELK vaimulik teoloogiadoktor Jaan Lahe ning sellele on esimeste seas alla kirjutanud mitmed tuntud teoloogid ja õppejõud nagu Ain Riistan, Urmas Nõmmik ja Riho Saard, religiooniõpetaja Toomas Jürgenstein jt.“

Humanistliku kristluse manifesti autor Jaan Lahe 2010. a (Wikimedia Commons)

Meie Kirikus avaldatud arvamusloos kirjutab peatoimetaja Veiko Vihuri:

„Meeldib või mitte, kuid EELK on protestantliku kirikliku ühendusena olnud küllaltki avatud, demokraatlik, õpetuse koha pealt mitte liiga range ega järjekindel, arvamuste paljusust salliv. Üks internetikülastaja leidis manifesti juurde lisatud kommentaaris koguni, et „EELK ei suuda kedagi liigset süüd tundma panna ja humanismivaeguse all ei kannata.“ […] Ajakirjanik Toivo Tänavsuu kirjutas portaalis Delfi: „Eile välja käidud “humanistliku kristluse manifesti” tegelik eesmärk ei ole uuendada kirikut. See on tavapärane mäss Jumala ja tema autoriteedi vastu. Jõudu katsuvad kaks kanget – loodu ja Looja“ (vt siit). Nende otsekoheste sõnadega võiks selle teema lõpetadagi. Inimnäolisel kristlusel on vaevalt midagi paremat pakkuda kui sellel päästval usul, mida tunnistasid, kuulutasid ja õpetasid apostlid ning mida Kirikus on põlvest põlve edasi antud.“

Meie Kiriku toimetuse liige, Pärnu praost ja Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann annab EELK ajalehele Eesti Kirik järgmise kommentaari:

„Manifesti esimesi lauseid lugedes võib arvata, et silmas peetakse arenguid Rootsi ja Soome kirikus – niipalju kui tean, süvenevad seal tõepoolest autoritaarsus, suletus ja sallimatus.

Edasi lugedes saab selgeks, et asi on vastupidi: ajendatuna ühe homoseksuaalset eluviisi praktiseeriva ja propageeriva endise vaimuliku väljaarvamisest EELK Usuteaduse Instituudi õppejõudude hulgast üritatakse algatada protestiliikumist, mille eesmärgiks on suunata Eesti kirikuid aktsepteerima seni kristliku usu ja kõlblusega sobimatuks peetud käitumis- ja eluviise.

Tõsi, nimetatud lõppeesmärk on peidetud demokraatia ja humanistliku ilmavaate rüüsse. Seepärast võib mõista paljude allakirjutanute taotlusi ning tunnustada nende siirust. Võib-olla usub manifesti algataja Jaan Lahegi naiivselt, et kui kirik muutub võimalikult ümbritseva maailma sarnaseks, siis tuleb kogu maailm rõõmuga kirikusse.

Mina olen kindel vastupidises: kui kirik on nagu maailm, siis ei ole maailmal enam mingit põhjust kirikusse minna. Manifest väljendab soovi algatada laiapõhjaline diskussioon kiriku rolli ja võimaluste üle 21. sajandi Eesti ühiskonnas. Pärnu Eliisabeti koguduse pikaajalised liikmed aga küsisid minult piiblitunnis, miks kirikut jälle rünnatakse.“

Vastukaaluks liberaalsete teoloogide koostatud humanistliku kristluse manifestile ilmub mõned päevad hiljem „Traditsioonilise kristluse manifest“, mille koostajaks on õpetaja Kristjan Luhamets. Selles esitatakse viis teesi:

„1. Tunnistame, et oleme patused ning vajame meeleparandust ja Jumala andeksandvat armu.

2. Kiriku uksed olgu alati lahti kõigile vähemustele ja enamustele. Kirik aidaku igaüht jõuda oma patu tundmisele ja meeleparandusele ning avagu seeläbi tee kristliku rõõmu lätete juurde: Jumala armu ja halastuse kogemisele.

3. Moodsates moraalivaidlustes pole iseenesest midagi uut, vaid samad teemad on läbi vaieldud ka tuhandete aastate eest kristliku kiriku algusaegadel. Peame vajalikuks, et kirik, jäädes kindlaks oma seisukohtadele, oleks inimestele püsivaks vaimulikuks toeks keset maailma ebakindlust ja muutusi.

4. Kiriku autoriteet saab olla vaid Jeesus Kristus, kelle kaudu on Jumal näidanud oma armastust patuse inimese vastu. Patu õigustamine ei suuda patust aidata.

5. Peame vajalikuks, et kõik kristlikud kirikud ja kogudused, mis on rajatud apostlite ja prohvetite alusele, ja mille nurgakiviks on Kristus Jeesus, julgustaksid üksteist püsima Issandas tema tulemiseni.“

Kristjan Luhamets osalemas luterlikul teoloogiakonverentsil 2007. a Klaipedas. V. Vihuri foto

2012 – vastukajad huligaanitsemisele Moskva Lunastaja Kristuse kirikus

21. veebruaril leiab Moskva Lunastaja Kristuse kirikus aset aktsioon, mille korraldavad skandaalse vene punkbändi Pussy Riot liikmed, kes laulavad ikonostaasi peauste ees „Jumalaema, aja Putin minema“. Huligaanid võetakse kinni ja kahele neist mõistetakse hiljem reaalne vangistus.

Punkbändi liikmete kaitseks võtab sõna president Toomas Hendrik Ilves, kes näeb Vene võimude reaktsioonis sõnavabaduse mahasurumist. 1. aprillil teevad Riigikogu liikmed Juku-Kalle Raid, Marko Mihkelson, Urmas Reinsalu, Margus Tsahkna, Andres Herkel, Liisa Pakosta, Tarmo Leinatamm, Raivo Järvi ja Aivar Riisalu avalduse Pussy Rioti toetuseks. Selles öeldakse muuhulgas järgmist: „Oleme solidaarsed kõigi inimestega, kes mõtlevad maailmas vabale sõnale ning arvamusvabadusele. Tuletame Venemaa võimudele meelde, et elades ühises Euroopa kultuuriruumis on võimatu mööda vaadata kõige elementaarsematest isiku-, sõna- ja mõttevabadustest ning inimõigustest.“

Poliitiline aktsioon Moskva Lunastaja kirikus

2. aprillil avaldab Meie Kirik peapiiskop Andres Põderi pöördumise, mis on saadetud e-kirjaga EELK vaimulike postiloendisse. „On hämmastav ja mõtlemapanev, et riigikogu liikmed on asunud oma avaliku kirjaga õigustama ansambli Pussy Riot huligaanset rünnet vene õigeusu kiriku vastu Moskvas ning et selle toetuseks Von Krahlis korraldatud kontserdist võttis osa ka vabariigi president,“ kirjutab Andres Põder. „Teame, et enamiku venelaste jaoks on kirik tõepoolest püha paik ning seal omavolitsemine sakrileeg. Miljonite õigeusklike tunnete haavamise kõrval on ansambli väidetav poliitiline sõnum täiesti kõrvaline ja tähtsusetu.“

„On selge, et kellegi poliitiliste, majanduslike või meelelahutuslike eesmärkide saavutamiseks on pühakoja rüvetamine ja usuvabaduse jalge alla tallamine lubamatu vahend. Rääkida sellest kui sõnavabaduse kaitsmisest on küüniline. Kas sellisel moel oleks õigustatav ka Anu Saagimi hiljutine pidutsemine Tallinna Püha Vaimu kirikus? Kui väidetavad sõnavabaduse kaitsjad tahtnuks dialoogi  ja lugupidamist võimude poolt, tulnuks neil samamoodi austada kirikut ja seal kehtivaid reegleid,“ jätkab peapiiskop ja lisab üleskutse:

„Arvan, et meil tuleb niisugustest arengutest teha oma järeldused, selgitada inimestele väärtuspõhise eluhoiaku aluseid ning mõjutada erakondi ja riiki neist lugu pidama. Esmajoones aga palvetagem üksteise eest, et õigeid eesmärke taotletaks õigete vahenditega.“

Meie Kirikus avaldatud uudis jõuab kiiresti Eesti peavoolumeediasse ja koguni Vene meediasse. Tollane rahvusringhäälingu korrespondent Krister Paris kirjutab nördinult, et peapiiskopi avaldusega „on EELK asunud selgelt Venemaa võimude julmuse poolele.“ Politoloog ja kolumnist Iivi Anna Masso, kellest saab peatselt president Ilvese nõunik, väljendab seisukohta, et „meie luteri kirik on häbiväärses positsioonis“. President Ilves hakkab edaspidi jumalateenistusi vältima, põhjendades seda väidetavalt sellega, et peapiiskop Põder on ta kirikuvande alla pannud.

2013. aasta juunis külastab Eestit Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill, kes leiab aega kohtumiseks EELK juhtidega. Patriarh tänab Eesti luterlasi selle eest, et nad on keerulises olukorras jäänud „ristiusu mehisteks tunnistajateks“.

Lähema ülevaate toonastest reaktsioonidest võib leida 2017. aastal ilmunud Meie Kiriku artiklis.

Peapiiskop Andres Põder 2007. aastal. V. Vihuri foto

2013 – EELK ja vabamüürlus

2013. aastal raputab EELK-d vabamüürlusega seotud skandaal, kui ilmneb, et vabamüürlaste hulka kuulub või on kuulunud prominentseid vaimulikke. 13. veebruaril vihjab Hans H. Luik Eesti Ekspressis vabamüürlaste tegevusele EELKs, märkides ühtlasi, et kirikus valmistutakse peatselt valima uut peapiiskoppi: „Alustame kõrgemalt, taevale lähemalt: kristlased on ametis sinodi valimistega, mille tulemusena saab Eesti uue Kirikukogu, sealt aga tuleb Eestile järgmine peapiiskop. Tallinna praostkonna traditsiooniliselt tugeva Toomkoguduse juhtimine on ootamatult nihkunud vabamüürlaste kätte. Toomkiriku 40aastane õpetaja Urmas Viilma, ühtlasi luteri kiriku kantsler, võib ehk olla isegi peapiiskopi kandidaat. Kindlamalt tunneb ennast aga Jaani kiriku pastor Jaan Tammsalu.“

See artikkel ajendab vaimulik Aare Luupi küsima nii EELK kantsler Urmas Viilmalt kui Tallinna praost Jaan Tammsalult nende seotuse kohta vabamüürlusega. Viilma vastab, et ta ei kuulu vabamüürlaste ridadesse (hiljem tunnistab Meie Kirikule, et on sealt välja astunud), Tammsalu aga vastab jaatavalt. Kuna Luup postitab vastused EELK-ga seotud Facebooki grupis, avaldab Meie Kirik 16. veebruaril uudise Jaan Tammsalu kuulumise kohta vabamüürlaste hulka. Meie Kiriku toimetuse liige Tauno Toompuu lahkub protestiks väljaandest. Väidetavalt oli temagi seotud vabamüürlusega.

Järgnevalt avaldab Meie Kirik (samuti teevad seda ka mitmed teised väljaanded, nt Eesti Kirik) 30 EELK vaimuliku pöördumise kiriku juhtkonna poole:

„Austatud peapiiskop Andres Põder!
Austatud piiskop Einar Soone!
Austatud EELK Konsistooriumi liikmed!

Meie, käesolevale pöördumisele alla kirjutanud EELK ametikandjad, leiame, et kuulumine vabamüürlaste organisatsiooni on kokkusobimatu vaimuliku ametiga, kuna tekitab palju segadust nii EELK vaimulike kui ilmikute seas ning võõristust ja eelarvamusi Eesti ühiskonnas tervikuna.

Karjase ja karja vaheline usalduslik suhe on eelduseks Hea Sõnumi kuulutamisele. Vaimulikud on Kristuse käskjalad (2Kr 5:20) ja hingekarjased, kelle tööle Jumala riigi heaks ei tohi saada takistuseks töövälised suhted ja sidemed.

Palume EELK juhtkonda hoida Kiriku õpetuse puhtust ja head korda Jumala rahva seas ja ühemõtteliselt keelustada vaimulike kuulumine vabamüürlikku organisatsiooni.

25. veebruaril 2013. a

Raivo Asuküla, Enn Auksmann, Vallo Ehasalu, Eenok Haamer, Arne Hiob, Jaanus Jalakas, Aare Kimmel, Kalju Kukk, Tiit Kuusemaa, Arvo Lasting, Lev Lekarkin, Rando Lillepa, Joel Luhamets, Kristjan Luhamets, Hannes Nelis, Toomas Nigola, Raigo Ojamets, Arvet Ollino, Ivo Pill, Aivo Prükk, Mehis Pupart, Harri Rein, Marek Roots, Kristjan Simson, Randar Tasmuth, Tõnu Taremaa, Tauno Teder, Illimar Toomet, Anti Toplaan, Veiko Vihuri.“

Tallinna praost ja Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. I. Toometi foto

Kiriklikus ja ilmalikus meedias avaldatakse vabamüürluse teemal erinevaid arvamusi. 18. märtsil ilmub 41 EELK vaimuliku avaldus, milles öeldakse: „leiame, et vabamüürlusesse kuulumise keelustamine ei ole põhjendatud.“ Piiskoplik nõukogu arutleb 19. märtsil pingelises õhkkonnas vabamüürlusega seonduva üle ja delegeerib küsimuse käsitlemise õpetuskomisjonile.

9. mail avaldab Meie Kirik intervjuu kantsler Urmas Viilmaga („Eesti luterlik kirik vajab restarti“, ei ole vana veebilehe kadumise tõttu enam kättesaadav), milles too tunnistab esimest korda avalikult, et  kuulus varem vabamüürlaste hulka. „Olen kuulunud Eesti Vabamüürlaste Seltsi liikmete hulka, mistõttu tunnen nende järgitavaid põhimõtteid ning oman ka ülevaadet ja isiklikku kogemust vabamüürlaste rituaalidest. 2011. aastal sellest organisatsioonist lahkudes keerasin enese jaoks ette uue lehekülje ega pidanud enam vajalikuks selle teemaga ennast siduda. Nüüd sellele ajale distantsilt tagasi vaadates ja kogu viimastel kuudel toimunut hinnates leian, et tegin ainuõige otsuse,“ ütleb kantsler Urmas Viilma Meie Kirikule.

21. mail langetab piiskoplik nõukogu lihthäälteenamusega otsuse: „EELK vaimulikul ei ole soovitav liituda vabamüürlike ja teiste samalaadsete organisatsioonidega, millel on religiooni tunnuseid ja ühtaegu saladuse hoidmise nõue.“ Tegemist on soovitusega, mitte keeluga, ja sedagi neile vaimulikele, kes alles kaaluvad liitumist vabamüürlusega. On endiselt teadmata, kui palju EELK vaimulikke kuulub vabamüürlaste ridadesse ja millistel positsioonidel nad kirikus on.

Enda sõnul vabamüürlusest välja astunud kantsler Urmas Viilma valitakse järgmisel aastal EELK peapiiskopiks.

26. november 2014: Urmas Viilma on äsja valitud EELK peapiiskopiks. V. Vihuri foto

2014 – võitlus kooseluseaduse läbisurumise vastu

2014. aasta kujuneb mitmeski mõttes murdepunktiks Eesti ühiskondlikus elus. Kooseluseaduse läbisurumise katse nn progressiivsete jõudude poolt lõhestab ühiskonna ja põhjustab vastasseisu, mille tulemusena kujunevad välja uued jõujooned.

Meie Kirik kajastab võitlust kristlik-konservatiivsest vaatenurgast, toetades vastupanu juhtinud Sihtasutust Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ja selle eestvedajaid Varro Vooglaidu ja Markus Järvit. Kuigi näib, et seoses vana veebilehe (www.meiekirik.ee) kadumisega ei ole enam võimalik lugeda kõiki tollaseid artikleid, on siiski võimalik esitada valik uudiste pealkirjadest, mis annab aimu sündmuste käigust ja selle kajastamisest Meie Kirikus. Kooseluseaduse eelnõu esitamisele 2014. aasta Suurel Neljapäeval reageerib Meie Kirik juhtkirjaga, mida saab lugeda taas avaldatuna uuel veebilehel.

20.03 Riigikogus küpseb nõu homode kooselu kiiresti seadustada
11.05 President Ilves hurjutas emadepäeva kõnes eestlaste „vanameelsust“ ja „sallimatust“
19.05 Geikristlased ei pea kirikute argumente kooseluseaduse vastu tõsiseltvõetavateks
09.06 Homokooselu seaduse läbisurumine Riigikogus jätkub erakordse jõhkrusega
19.06 Käsk kõrgemalt? Homokooselu seaduse menetlemine jätkub rahvale vilistades
02.07 Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste: kirikud ei esinda tervet ühiskonda
24.07 Eesti propagandakanalid süüdistavad SAPTK-d seotuses Putini lähikondlastega
31.07 Kooseluseaduse läbisurumist aitab rahastada tuntud homoseksuaalne ärimees
20.08 Riigikogus korraldatakse kooseluseaduse teemal „esinduslik“ propagandaüritus
21.09 IRL-i kuuluvate vaimulike pöördumine kooseluseaduse küsimuses
22.09 Riigikogu ees tuleb suur meeleavaldus perekonna ja demokraatia kaitseks
29.09 MPEÕK kutsub Toompeale: kirik ei jää kõrvale, kui hakatakse pattu seadustama
01.10 Riigikogu liige kutsub rahvast Toompeale: olukord on halb
03.10 Kaks kolmandikku Eesti elanikest ei toeta homosuhete riiklikku tunnustamist
05.10 Fotogalerii: Toompeal avaldasid meelt tuhanded inimesed. Ülivõimas!
09.10 Riigikogu vähemus suruski skandaalse kooseluseaduse läbi

5. oktoobril Toompeal toimunud meeleavaldusel „Perekonna ja demokraatia toetuseks“, mille korraldab SAPTK ja millest võtab osa tuhandeid inimesi, kõneleb teiste seas ka EELK vaimulik ja Meie Kiriku peatoimetaja Veiko Vihuri.

SAPTK meeleavaldus 5. oktoobril Toompeal. V. Vihuri foto

2015 – alustab Meie Kiriku uus veebileht

Portaal Meie Kirik jätkab 1. juunil 2015 tegevust uuel veebiaadressil (www.meiekirik.net). Samal aastal asub peatoimetaja Veiko Vihuri ühtlasi SAPTK portaali Objektiiv peatoimetajaks ja on sel ametikohal kuni 2018. a novembrini.

Vana veebilehe www.meiekirik.ee esileht 1. juuni 2015 seisuga

2016 – raamat Maarjast

Veebruaris peatub ajutiselt Meie Kiriku tegevus, ent jätkub taas aprillis.

Samal aastal ilmub kirjastuselt Gallus raamatuna varem Meie Kirikus avaldatud Rootsi preestri Wilfrid Stinisseni kirjutis „Maarja Piiblis ja meie elus“, mille on tõlkinud toimetuse liige Illimar Toomet ja toimetanud Veiko Vihuri.

2017 – Meie Kirikul täitub kümnes tegevusaasta

1. juunil tähistab veebiväljaanne Meie Kirik kümne aasta möödumist ilmuma hakkamisest.

Oktoobris tekivad EELKs pinged seoses Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi toetusavaldusega seksuaalvähemustele ETV saates „Suud puhtaks“. Veel samal õhtul teatab peapiiskop Urmas Viilma sotsiaalmeedias, et Laats ei väljendanud kiriku seisukohta. Laatsi kaitseks astub välja president Kersti Kaljulaid, kes lubab Laatsi ees mütsi maha võtta ning avaldab lootust, et EELKs on lubatud sõnavabadus. Annika Laats kutsutakse novembris kirikuvalitsuse ette, ent jääb ametisse ja pälvib koguni tänukirja (küll mitte telesaates väljendatud seisukoha eest). Hiljem pärjatakse õpetaja Laats veel mitmete ühiskondlike tunnustustega.

Peatoimetaja Veiko Vihuri avaldab 22. novembril artikli, esitades küsimuse: „Mis toimub Eesti evangeelse luterliku kiriku juhtkonnas? Kuhu suunas tüürib peapiiskop Urmas Viilma kirikulaevukest? Kurss nagu oleks paigas ja laev näib liikuvat, nagu kokku lepitud, ent meeskonnas valitseb „arvamuste paljusus“, nagu öeldakse, ning ka kaptenisillalt tuleb vastuolulisi teateid ja sõnumeid. […] Kuigi saatele vahetult järgnenud reaktsioonis ütles peapiiskop, et Annika Laatsi poolt räägitu on vastuolus EELK seisukohtadega, ei võtnud kirikuvalitsus seisukohta põhilises valupunktis – milleks on vaimuliku toetusavaldus ebamoraalsele käitumisele – ega nõudnud eksinult avalikult öeldu tagasivõtmist.

Veelgi enam, avalikkusele esitatud sõnumist jäi mulje, et kirikuvalitsus soovibki algatada kirikus arutelu nende küsimuste üle. Pressiteates on öeldud: „…kuna kõik perekonnaga seotud küsimused puudutavad ka kirikut, on vajalik algatada kirikus asjakohane terve ja üksteist arvestav teoloogiline ja kiriku praktilist elu puudutav arutelu, mis arvestaks piisavalt kõigi erinevate seisukohtadega…“ (siinkirjutaja rõhutus).“

Rakvere koguduse õpetaja Tauno Toompuu. I. Toometi foto

Oktoobris kajastab Meie Kirik toimetuse endise liikme, Viru praosti ja Rakvere koguduse õpetaja Tauno Toompuu tegevust homofilmide festivali rahalise toetamise eest seismisel: „LGBT festivali kõige innukamaks kaitsjaks ja toetamise eestvedajaks volikogus on Rakvere Kolmainu koguduse vaimulik Tauno Toompuu, kes on IRL-i liige ja kultuurikomisjoni esimees. Toompuu ütles, et „teab ka oma koguduses inimesi, kes on kooseluseadust kasutanud ning kellele see on olnud abiks“.“ (Seda teemat puudutatakse ka varem, juba 16. veebruaril.)

Reformatsiooni 500. aastapäeval, 31. oktoobril 2017, esitab seitsekümmend Eesti evangeelse-luterliku kiriku vaimulikku pöördumise „Kaksteist teesi patust, armust, abielust ja perekonnast“, milles tuuakse pühakirjale osutades esile ja kinnitatakse kiriku traditsioonilist õpetust patu, armu, inimese, abielu kohta. Olulise osa teesidest sõnastab Meie Kiriku toimetuse liige Enn Auksmann.

Meie Kiriku toimetuse liikmed Veiko Vihuri ja Enn Auksmann 2015. aastal Pärnus

2018

Ilmub Veiko Vihuri artiklikogumik „Teie olete oksad“, mis sisaldab mitmeid portaalides Meie Kirik ja Objektiiv ning muudes väljaannetes ilmunud usu-, kiriku- ja ühiskonnateemalisi kirjutisi.

Jõulude eel ilmub Meie Kirikus oluline intervjuu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehe ja EELK liikme Martin Helmega, kes kõneleb sellest, et Euroopas on rahvuslus ja konservatiivsus seotud tihedalt kristlike väärtustega ning et kristlased peaksid julgelt oma tõekspidamiste eest seisma.

Martin Helme. V. Vihuri foto

2019

24. jaanuaril avaldab väidetavalt vabatahtlike kaitseliitlaste peetav, ent eeldatavasti „süvariigi“ taustaga blogi Propastop ülevaate online-meedia „pisivormidest“ ehk veebiväljaannetest, mille puhul tuleks arvestada maailmavaatelise kallutatusega. Teiste seas mainitakse portaale Objektiiv ja Meie Kirik. Meie Kiriku peatoimetaja Veiko Vihuri vastab, et erinevalt Propastopist, mis tegeleb avalikkuse mõjutamisega anonüümselt, on nii Objektiivi kui Meie Kiriku tegijad ja maailmavaateline positsioon ning eesmärgid avalikkusele teada.

22. märtsil väljendab Meie Kiriku toimetus seisukohta, et president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratase hukkamõistvad sõnavõtud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehe Martin Helme aadressil, kes on poliitikuna väljendanud oma moraalset positsiooni sündimata laste eluõiguse kaitsel, on demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetamatud. Meie Kirik tuletab meelde, et Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku – mille liige on ka Martin Helme – seisukoht abordi küsimuses on järgmine: „Abort (välja arvatud meditsiinilistel näidustustel) on tapmine, seega lubamatu ja tuleb keelustada“.

1. mail avaldab Veiko Vihuri artikli, milles nõuab süütuse presumptsiooni eiranud president Kersti Kaljulaidilt tagasi astumist. Artikkel jõuab veebis kiiresti rohkem kui 80 000 lugejani (praeguseks on vaateid 90 115), mis näitab, et presidendi tegevus ja sõnumid lähevad inimestele korda.

Septembris ilmub Tartu Pauluse koguduse väljaandena artikli- ja dokumendikogumik „Homoküsimus“, mis koondab mitmeid Meie Kirikus ilmunud arvamuslugusid ning EELK ja Eesti Kirikute Nõukogu seisukohavõtte abielu, perekonna ja homoseksuaalsusele teemadel. Kogumiku koostajaks on Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets.

13. oktoobril väljendab Meie Kiriku toimetus juhtkirjas seisukohta, et seksuaalvähemuste ideoloogiat propageerivaid ühendusi ei pea riiklikult rahastama: „Peaminister Jüri Ratas – olge meheks ja lõpetage see inetu lugu ära. Ei Eesti ühiskond ega praeguse võimuliidu toetajad ja samuti Keskerakonna valijad ei soovi LGBT-ideoloogia rahastamise jätkumist.“

28. novembril ilmunud intervjuus Eesti Päevalehele ütleb peapiiskop Urmas Viilma portaali Meie Kirik kohta: „Meiekirik.net on olnud ühe entusiastliku vaimulike grupi initsiatiiv juba rohkem kui kümme aastat. Jah, nad kõik on EELK vaimulikud, aga kui vaadata ka erinevaid artikleid, siis on näha, et see pole alati EELK ametlik seisukoht, mida esindatakse, vaid arvamusavaldused või uudised, mis esindavad kord kattuvaid, kord eristuvaid seisukohti. Ehk siis – tegemist on eraalgatusliku ettevõtmisega, mitte EELK portaaliga.“

• Eelmine