Jeesus hoiatas oma jüngreid Jumala nimel vale vandumise eest (Mt 5:33–37). Muu hulgas põhjendas ta seda teoloogiliselt (Mt 5:34): «Ärge vanduge üldse, ei taeva juures, sest see on Jumala troon.» Psalmi järgi on Jumala troon taevas ning sealt näeb Ta iga inimese südame mõtteid (Ps 11:4–5): «Issand on oma pühas templis, Issand, kelle aujärg on taevas; tema silmad näevad igale poole, ta pilgud katsuvad läbi inimlapsi. Issand katsub läbi õige, aga õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta hing.» Nagu Jeesus ütleb, ei peaks keegi kinnitama oma kõnet vannetega, vaid piisav sellest, et «jah» tähendab «jah» ning «ei» tähendab «ei».

Kristlik tõlgendus nägi psalmi teoloogia tihedat seost eelmiste psalmidega, mis räägivad viimsest kohtust. Ilmutuse raamatus näidatakse Johannesele Jumala trooni. Ta näeb tapetud Talle, kes üksi on väärt avama lõpuaja rullraamatu pitsereid (Ilm 4:2–11): «Sedamaid olin ma vaimus. Ning ennäe, taevas seisis troon, ja keegi istus troonil. See istuja oli sarnane jaspise- ja karneoolikiviga, ja trooni ümber oli vikerkaar, mis sarnanes smaragdiga, ja trooni ümber oli kakskümmend neli trooni ning neil troonidel istus kakskümmend neli vanemat, valged rõivad üll ja peas kuldpärjad. Troonist tuli välja välke ja hääli ja kõuemürinaid, ning seitse tulelampi oli põlemas trooni ees; need olid Jumala seitse vaimu. Trooni ees oli nagu klaasmeri, mägikristalli sarnane. Trooni keskpaigas ja trooni ümber oli neli olevust, täis silmi eest ja tagant. Esimene olevus oli lõvi sarnane ning teine olevus oli härja sarnane ning kolmandal olevusel olid palged nagu inimesel ning neljas olevus oli lendava kotka sarnane. Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: «Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!» Iga kord, kui olevused andsid au ja austust ja tänu sellele, kes istub troonil ja elab igavesest ajast igavesti, langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti, ja heitsid oma pärjad trooni ette, hüüdes: «Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma au ja austust ja väge, sest sina oled loonud kõik, kõik olev on loodud sinu tahtmise läbi!»»

Johannese ilmutus jätkub. Saabudes avab tapetud Tall Jeesus Kristus lõpuaja rullraamatu. Seejärel hakkavad inglid taevase trooni ümber laulma ülistust Tallele, kes on väärt saama au ja ülistust (Ilm 5:9–14): «Ning nad laulsid uut laulu: «Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa.» Ja ma nägin ja kuulsin paljude inglite häält trooni ja olevuste ja vanemate ümber, ning nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat. Nad hüüdsid valju häälega: «Tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja võimu ja au ja kirkust ja õnnistust!» Ja kõike loodut taevas ja maa peal ja maa all ja meres ning kõike, mis on nendes, kuulsin ma hüüdvat: «Sellele, kes istub troonil, ja Tallele – õnnistus ja au ja kirkus ja võimus olgu igavesest ajast igavesti!» Ja need neli olevust ütlesid: «Aamen.» Ning vanemad heitsid maha ja kummardasid.»

Ilmutusraamat avab Psalmi 11 sõnumi kristlikust aspektist. Jumala Poeg istub troonil Isa paremal käel (Ps 110:1) ning valitseb maailma sündmuste üle ka siis, kui õiged inimesed satuvad ahistusse (Ps 11:3): «Kui alussambad maha kistakse, mida siis õige saab teha?» Maa peal viibides kutsus Jumala Poeg enda omi täitma Jumala tahet (Mt 5:8): «Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.» Nõnda teostub Issanda sõna (Ps 11:7): «Sest Issand on õiglane, ta armastab õiglust; õiged saavad näha ta palet.» Rõõmustada saavad ka need, keda Jeesuse nime pärast taga kiusatakse. Jumala Poeg valitseb taevast ning kannab nende eest hoolt (Mt 5:10–12): «Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.»

Lõpuaja kohtumõistmisest räägib psalm hirmutavalt (Ps 11:5–6): «Issand katsub läbi õige, aga õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta hing. Ta laseb sadada õelate peale süsi, tuld ja väävlit; ja kõrvetav tuul on nende karikaosa.» Ilmutuse raamatu järgi tuleb kohtupäeva viha karikast juua igaühel, kes teenib metsalist (Ilm 14:9–12): «Veel kolmas ingel järgnes neile, hüüdes suure häälega: «Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab tema märgi oma otsaette või oma käe peale, siis ta saab juua Jumala raevu viina, mis lahjendamata on valatud tema vihakarikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees. Ja nende piina-suits tõuseb üles igavesest ajast igavesti; ja neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ei ole hingamist päeval ega ööl, ei ühelgi, kes võtab endale ta nime märgi. Siin olgu kannatlikkust pühadel, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku!»»

Psalm õpetab kristlast lootma nähtamatule – tal tuleb põgeneda nagu põgeneb mägedele lind (Ps 11:1). Mägi on taevane Jeruusalemm, Siion, kus valitseb Jeesus Kristus: «Issand on oma pühas templis, Issand, kelle aujärg on taevas.» Kui kristlane saab põlvitada armulaual ja osaleda taevases liturgias, asetub maailmas kogetud ahistus uude valgusesse. Psalmis kinnitatakse, et Jumal kannab tema eest hoolt ning lõpetab jumalatute tagakiusu.

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015