Psalmis räägitakse inimese südame kurjusest. Kurjade kavatsustega inimene soovib oma plaane varjata, et võimaluse avanedes neid ellu viia (Ps 64:4–7): «Kes oma keelt ihuvad nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli, et salajas maha lasta laitmatu! Äkitselt nad lasevadki ta maha ega karda midagi. Neid kinnitatakse kurjades kavatsustes, nad õhutavad üksteist salajasi võrke panema, nad ütlevad: «Kes meid näeb?» Nemad mõtlevad jultunud tegudele: «Me oleme valmis, kava on hästi kavatsetud!» Sest sügav on mehe sisemus ning süda.»
Uurimatu on inimese sisemus ja süda. Kurja südame pimedusse peidetakse palju saladusi. Jeesus õpetas inimeste südame kohta (Mt 6:22–23): «Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?» Jeesuse õpetus käib ka kristlase kohta. Psalmi 64 järgi ei saa kristlane varjata oma mõtteid ja kavatsusi südame pimedusse. Jumala sõna uurides saab kristlane selguse oma mõtete kohta. Kiri heebrealastele räägib Jumala sõna väest eristada südame mõtteid (Hb 4:12–13): «Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Ja ükski loodu ei ole tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees – tema ees, kellele meil tuleb aru anda.»
Psalmi kirjutaja on õppinud ära tundma oma südame petlikkust. Kui vaenlased kavatsevad ta vastu kurja, palub ta Jumalalt abi (Ps 64:2–3): «Kuule, Jumal, mu häält, kui ma kaeblen, hoia mu elu vaenlase hirmu eest! Pane mind varjule tigedate salanõu eest, nende möllu eest, kes teevad nurjatust.» Psalmi lõpus Jumal vastab palvele ning laseb oma sõna teravad nooled jumalatute südamesse (Ps 64:8–11): «Kuid Jumal laseb nad maha, neid haavatakse äkilise noolega. Ta paneb nad komistama nende keele pärast, kõik, kes neid näevad, vangutavad pead. Ja kõik inimesed hakkavad kartma ja kuulutama Jumala tööd ning aru saama tema tegudest. Õige rõõmustab Issandas ja otsib pelgupaika tema juures; ja kõik hõiskavad, kes on õiglased südamelt.» Kirja heebrealastele sõnakujundi järgi tuleb Psalmi lõppu mõista Jumala sõna väena, mis suudab tungida inimese südamesse ja paljastada selle salajased mõtted.
Püha Vaim paljastab Jumala sõna abil patu. Nagu Paulus õpetab, uurib Püha Vaim läbi ka inimsüdame salajased mõtted (1Kr 2:6–16): «Tarkusest me kõneleme täiuslike seas; ent mitte praeguse ajastu ega selle kaduvate valitsejate tarkusest, vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. Ükski praeguse ajastu valitsejaist ei ole seda ära tundnud, sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud. Kuid nõnda nagu on kirjutatud: «Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.» Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused. Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu. Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib. Seda me siis ka räägime mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid Vaimu õpetatud sõnadega, võrreldes vaimseid asju vaimsetega. Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. Kuid vaimne inimene mõistab kõike, ent teda ennast ei suuda mõista keegi. Sest kes on tundnud Issanda meelt, kes võib teda juhatada? Aga meil on Kristuse meel.»
Vaimu abiga õpib kristlane oma südant õieti tundma. Hingelise inimesena ei suuda ta Jumala ande vastu võtta, ta vajab selleks Jumala Püha Vaimu. Ta peab elama Vaimus. Jumala sõna abil kirgastab Püha Vaim talle Jumala tahte. Jumala tahe on armastus ja arm. Ka Johannese evangeeliumis õpetatakse, et kristlased õpivad Jumal Isa õigesti tundma Jumal Poja abiga ja tema läkitatud Eestkostja Püha Vaimu abil. Ainusündinud Poeg on näinud Jumal Isa ja õpetab kristlasi Teda tundma (Jh 1:18): «Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud.»
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015