Psalmis soovitakse Taaveti soo kuningale Jumala antavat tarkust ja õiglast meelt, et ta valitseks oma rahvast õigesti. Siis Jumal õnnistab kuningat ning erinevate rahvaste kuningad tulevad Jeruusalemma austama Jumalat ja Tema võitut. Kristlastel oli hõlbus mõista psalmi kolmekuningapäeva sündmuste valguses. Kolmekuningapäev oli Jumala ilmumise ehk epifaaniapüha. Sellega seostus Jumala Poja sündimine inimesena ja idamaa tarkade külaskäik Jeesus-lapse juures.

Psalmis kirjeldatakse Taaveti soo kuninga suurt kuningriiki ja kuningate austust tema vastu (Ps 72:8–14): «Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani. Tema ees põlvitab kõrbe rahvas ja tema vaenlased lakuvad põrmu. Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu. Ja teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku teda! Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest. Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge. Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis.»

Tarsis asetses Hispaanias, Seba ja Seeba aga Lõuna-Araabias. Jeesuse kuningriik hõlmab kogu maailma, kuid Ta ei valluta seda mitte relvade, vaid rahusõnumiga. Eeslil ratsutades Jeruusalemma saabuv Jeesus täitis Sakarja raamatu ennustuse, milles räägitakse suurest kuningriigist Psalmi 72 sõnadega ja kavatsusest võita maailm Jumala armastuse ja rahusõnumiga (Sk 9:9–10): «Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni.»

Jeesus-lapse juurde saabuvad idamaa targad tõid talle ande: viirukit, kulda ja mürri. Psalmis räägitakse ka kingitud kullast, mis tuuakse Taaveti soo kuningale (Ps 72.15–17): «Ja ta elab ning temale antakse Seeba kulda, ja tema eest palvetatakse alati, kogu päev õnnistatakse teda. Viljarohkus on maa peal, mägede harjadel kahisevad viljapead nagu Liibanoni mets, ja linna elanikke tärkab otsekui maast rohtu. Ta nimi püsib igavesti; päikese paistel võrsugu ta nimi, õnnistagu nad üksteist sellega! Kiitku teda õndsaks kõik rahvad!» Psalmi järgi püsib kuninga nimi rahvaste huulil igavesti ja kõik rahvad ülistavad tema õnne. Sellest ülistusest saab osa ka Jeesuse ema Maarja, kui ta ütleb oma ülistuslaulus (Lk 1:48–49): «Nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi.»

Psalm lõpeb Jumala ülistamisega. Jumalat tänatakse selle eest, et rahvas on saanud uue, õiglase kuninga (Ps 72:18–19): «Tänu olgu Issandale, Jumalale, Iisraeli Jumalale, kes ainuüksi teeb imet! Ja tänu olgu tema aulisele nimele igavesti ning kogu maailm olgu täis tema au! Aamen, aamen!» Samade väljenditega ülistatakse Jumalat Luuka evangeeliumi alguses, kui räägitakse Ristija Johannese ja Jeesuse sündimisest. Sakarja alustab oma kiituslaulu ülistusega (Lk 1:68–70): «Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse ja on meile äratanud pääste-sarve oma sulase Taaveti soost, nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi.» Kui karjastele teatatakse Jeesus-lapse sünnist, siis ülistab Jumalat taevane inglite vägi (Lk 2:13–14): «Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas: “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!»»

Justinus Märtrile on Psalm 72 üks Vana Testamendi võtmetekste, mis räägib Jeesuse jumalikkusest ja inimlikust sünnist (Dialoog, 64). Justinus pöörab tähelepanu salmile 5, mis Septuaginta järgi kõlab nõnda: «Ta jätkab koos päikesega ja kuu ees sugupõlvest sugupõlve.» Justinus mõistab seda salmi viitena Jeesuse jumalikule algupärale. Ta on olnud alati olemas. Rääkides Jeesuse sünnist seostab Justinus Septuaginta Psalmi 72:5, 110:3 ja Psalmi 45 sõnumi üksteisega (Dialoog, 76): «Taavet kuulutas, et Isa tahtel ta «sünnib üsast enne päikest ja kuud», ja teatas, et olles Kristus oli «vägev Jumal ja sellepärast Teda teenitakse.»»

Teine oluline koht oli Justinusele Psalmi 72 salmid 17–19 (Septuaginta järgi), mis räägivad Jeesuse jumalikkusest: «Olgu Tema nimi õnnistatud igavesti, püsigu Tema nimi päikese ees igavesti ja temas õnnistatakse kõiki maa suguharusid, kõik rahvad kiitku Teda õndsaks. Õnnistatud olgu Issand Jumal, Iisraeli Jumal, kes üksi teeb imetegusid. Ja õnnistatud olgu Tema au nimi igavesti ja igavesest igavesti ning täidetagu kogu maa Tema kirkusega. See saagu nii, see saagu nii.»

Kristlane saab Psalmi 72 juures rõõmustada Jeesuse sündimisest, kui Jumala rahu ja rõõmu sõnum jõudis karjaste ja idamaa tarkadeni. Psalm ennustas maailmale suunatud misjonit, milles Jeesuse jüngrite kuulutatud rahusõnum kandub merelt mereni maailma äärteni.

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015