Kristlased näevad Psalmis Jeesust, kes võidab kiusatused ning oskab sellepärast enda omasid aidata. Matteuse evangeeliumi alguses räägitakse Jeesuse kiusamisest. Saatanale antakse võimalus Teda kiusata. Teise kiusatuse ajal püüab Saatan ahvatleda Jeesust Jumala sõna abil tegema enesetappu (Mt 4:5–6): «Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: «Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.»» Kiusaja tsiteerib Psalmi, mis räägib Jumala kaitsest Tema õige üle (Ps 91:9–13): «Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks. Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile. Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Sa astud üle lõvide ja rästikute, noored lõvid ja lohed sa lömastad.»

Kuradi eesmärk on väänata Jumala sõna juhised kõveraks. Psalm räägib vaga inimese julgest lootusest Jumala peale. Kiusaja tahab sellest teha testi Jumala proovilepanekuks. Kui Jumal on juba tõotanud enda omasid kaitsta, siis miks ei võiks Jeesus panna Jumala tõotuse proovile ja templi harjalt alla hüpata? Vanas Testamendis tuntakse mõistet «Jumala kiusamine». Sellega peetakse silmas Jumala proovilepanemist. Kõrberännakul panid iisraellased proovile Jumala kannatlikkuse, nõudes Temalt üha uusi ja uusi imesid. Nad tahtsid vett (2Ms 17:1–17), toitu ja liha (2Ms 16). Kõigi nende nõudmiste juures kaheldi Jumala väes. Kui Ta kohe nõutut ei anna, siis ei saa Ta olla õige Jumal.

Jeesus vastab Kuradile, tsiteerides teist kohta Jumala sõnast, mis keelab Jumala kiusamise (Mt 4:7; 5Ms 6:16): «Samuti on kirjutatud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat.» Jeesus näitab, kui oluline on tunda kõiki kirjutisi. Ilma Jumala sõnata ei ole kristlaskonnas iial loodud ühtki valeõpetust. Ja alati on valeõpetusele vastatud, võttes laiemalt arvesse kogu kirjutatud Jumala sõna. Siis on leitud ka õige vastus.

Aga mida siis õpetab psalm kristlasele õige inimese kindlast lootusest Jumala peale? Selle võtmeks on salm 15: «Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.» Salm on võetud paastuaja esimese nädala antifooniks. Antifoon on üksik piiblisalm, mida psalmide vastulauludes alguses ja lõpul korrati. Selle eesmärk on anda tuntud tekstidele uus tähendus ja mõõde. Antifoonis toodud teksti vahendusel loetakse üks piiblitekst. Kristlased näevad Jeesust tegutsevat psalmis kirjeldatud viisil: Ta hüüdis appi oma Jumalat ning leidis kirjutatud sõnast Jumala vastuse. Jumal oli kitsikuses Talle toeks ning päästis Jeesuse kõigest kurjast. Jeesuse elu lõpeb kannatuse ja surmaga, aga viimaks läheb Tal nii, nagu psalmis öeldud. Viimaks tõstab Jumal Ta ausse ja toob Ta surmavallast tagasi ellu.

Psalm algab kindla lootusega (Ps 91:1–2): «Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib, see ütleb Issandale: «Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!»» Kristlane saab kõiges hädas loota Jumala abile. Psalmi lõpp lohutab teda kitsikuses (Ps 91:14): «Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime.» Heebrea tekst on veelgi puudutavam: «Kuna ta minu küljes ripub, siis ma päästan ta.» Kristlased teavad, et Jumala antud tõotuste küljes võib rippuda. Jaakobi kombel võitlevad nad Jumalaga ja ütlevad Talle: «Ei ma lase sind mitte, kui sa mind ei õnnista!» (1Ms 32:27). Jeesust on kiusatud samamoodi nagu kristlastki. Sellepärast saab Ta neid aidata (Hb 4:14–16): «Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!»

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015