Psalm tuletab kristlastele meelde Jesaja Messia-prohveteeringud. Immaanueli-prohveteeringu järgi annab Jumal rahvale kuninga, kelle ajal elab riigis väike hulk õnnelikke inimesi, samal ajal aga suur osa inimestest on sattunud viletsusse või küüditatud võõrsile. Siis annab maa oma saagi ja kari annab head piima (Js 7:14–15,21–22): «Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel. Ta sööb võid ja mett, kuni ta mõistab põlata halba ja valida head. … Sel päeval saab igaüks pidada ainult ühe noore lehma ja paar lammast, ja nende piimaanni rohkuse tõttu on süüa võid, sest võid ja mett söövad kõik, kes maale alles jäävad.» Psalmis räägitakse õnnistusest, millest saadakse osa Taaveti soo uue kuninga valitsusajal (Ps 144:12–14): «Et meie pojad oleksid noorpõlves nagu hästi kasvatatud taimed, ja meie tütred nagu templi ehituses ilusasti voolitud nurgasambad, et meie aidad oleksid täis ning annaksid iga liiki vilja, et meie lambakari kasvaks tuhandekordseks ja kümne tuhande kordseks meie nurmedel, et meie veised oleksid tiined.»

Jesaja raamatu 9. peatüki järgi päästab Jumal oma rahva rõhuja käest, kui talle sünnib uus kuningas Taaveti soost (Js 9:1–6): «Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus. Sina teed rohkeks rahva, ja valmistad talle suure rõõmu: nad rõõmustavad sinu ees otsekui lõikusajal ollakse rõõmsad, otsekui saaki jagades hõisatakse. Sest tema koorma ikke ja tema õla kepi, tema sundija vitsa sa murrad nagu Midjani päevil. Sest iga sõjakäras sõtkutud saabas ja veres vettinud vammus põletatakse tuleroaks. Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst. Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda.» Psalmi järgi vabaneb rahvas uue Taaveti ajal rõhuja võimu alt (Ps 144:5–11): «Issand, kalluta oma taevaid ja tule alla, puuduta mägesid, et need suitseksid! Löö välku ja pilluta nad laiali, läkita oma nooled ja peleta neid! Siruta oma käed ülalt, päästa ja tõmba mind välja suurest veest, võõramaa laste käest, kelle suu räägib tühja ja kelle parem käsi on valetaja käsi! Jumal, ma laulan sulle uue laulu! Ma mängin kümnekeelsel naablil sinule, kes annad abi kuningaile, kes päästsid oma sulase Taaveti kurja mõõga eest. Päästa mind ja vabasta mind võõramaa laste käest, kelle suu räägib tühja ja kelle parem käsi on valetaja käsi.»

Jesaja raamatu 11. peatüki järgi valitseb maa peal rahu, kui Iisai kännust tõuseb uus Taaveti-sarnane õiglane kuningas (Js 11:1–9): «Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja. Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim. Tema õndsus on Issanda kartuses. Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega otsusta oma kõrva kuulmise järgi, vaid ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja otsustab hädaliste asju maa peal õigluses; ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab oma huulte puhanguga õela. Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm ta puusadel. Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid. Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis. Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse. Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõhja.» Psalmis räägitakse rahuajast (Ps 144:14–15): «Ei juhtuks kahju ega kaotust, et ei oleks hädakisa meie tänavatel! Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand.»

Seega on Psalmis esiplaanil Jesaja messiaanlike ennustuste sõnum. Jumal kannab oma rahva jäägi eest hoolt ja annab talle keset maailmapoliitilisi pöördeid Siionis rahu ja kindluse. Kui Immaanueli riiki tungib vaenlane, siis kaitseb Jumal enda omasid Siionis ning nurjuvad kõik katsed vallutada linna, mida kaitseb Jumal (Js 8:8–10): «Tungib Juudasse, tulvab ja ujutab üle, kuni see ulatub kaelani. Ja tema tiibade sirutus täidab su maa kogu selle laiuses, Immaanuel. Möllake, rahvad, ja värisege, ja kuulge, kõik kauged maad: Varustuge sõjaks ja värisege! Varustuge sõjaks ja värisege! Pidage nõu, aga see läheb tühja, kõnelge sõna, aga see ei täitu, sest Jumal on meiega!» Samamoodi loodab kristlane sellele, et Jumala Poeg Jeesus Kristus kaitseb oma kogudust keset suuri kannatusi (Ps 144:1–2): «Tänatud olgu Issand, mu kalju, kes õpetab mu käsi lahinguks ja mu sõrmi sõjaks, tema, kes on mu heldus ja mu mäelinnus, mu kindel varjupaik ja mu päästja, minu kilp ja see, kelle juures ma pelgupaika otsin; ta alistab minule mu rahva.»

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015