Täna tähistavad ülestõusmispüha õigeusklikud. Paljudes Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (Moskva patriarhaat) ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (Konstantinoopoli patriarhaat) kogudustes peeti öist jumalateenistust, mis on ortodokside jaoks aasta kõige pidulikum ja rõõmurohkem jumalateenistus.
Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku Tartu piiskop Daniel (Lepisk) soovib usklikele ja kõigile Eesti elanikele rahulikku pühade rõõmu.
«Igaüks kogeb seda püha omal moel. Püha väliseks väljenduseks on õigeusu kulinaarsete traditsioonide järgimine: küpsetada kulitši või valmistada pashat, värvida mune ja pühitseda neid seejärel kirikus. Aga kui me juba oleme kirikus Suurel Laupäeval, siis näeme kiriku keskel Kristuse surilina, mis on kaunistatud lilledega. Tasub selle ees peatuda, mõelda ja palvetada. Issand on hauas, et vabastada kõiki surmast. Ja koos pühitsetud ülestõusmispühade toiduga kanda oma kodudesse mõtteid Issanda suurest armastusest meie vastu. Siiralt soovin, et Jumala suur armastus meie vastu leiaks vastukaja meie hingedes. See ongi ülestõusmispühade rõõmu algus meie südametes,» ütles piiskop Daniel.
«Iga ülestõusmispüha on omal moel eriline. Inimesed muutuvad, elu muutub. Mõnikord saab ka Kirik uue nime. Juba aasta on meie Kirik elanud uue ametliku nime all, Eesti Kristlik Õigeusu Kirik. Kuid meie Kiriku eesmärk – teenida Eestis elavaid inimesi, ühendada kõiki Kristuse ümber, jääb muutumatuks. Katsumused ja kurbused on alati saatnud kirikuelu, samuti nagu Issanda rõõm ja lohutus. Nii on see praegu ka meiega,» lisas piiskop Daniel.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esikarjase metropoliit Stefanuse paasaläkituses on muu hulgas öeldud:
«Jeesuse ülestõusmine on kogu inimkonna ajaloo kõige tähtsam, kõige imelisem, kõige rõõmsam ja kõige lootustandvam sündmus. Püha Grigoori Palamas rõhutab, et «võlakiri, mis kirjutati meie vastu meie sõnakuulmatuse pärast, on ristil puruks rebitud.» Veel lisab ta: «Kurjuse ja rikutuse vaimude väed on täielikult häbisse paisatud ja võimalust mööda troonilt tõugatud. Mis puutub meisse, siis oleme koos Kristusega võidukalt tagasi saanud oma vabaduse. Oleme leidnud lepituse ristiga ning risti kaudu leidnud lepituse ka Kristusega».
Seda tõde ei püüa õigeusu kirik peale suruda sisutute argumentidega. Ta muudab selle hoopis rõõmupeoks, mida ta läbi elab. Ta kuulutab koos püha Damaskuse Johannesega: «Kristus on surnuist üles tõusnud. Ta purustab surma ahelad. Maa, kuuluta suurt rõõmu; taevad, kiitke Jumala au.» Niisugune on õigeusu viis näha asju – mitte tingimata otsides tõde mõne välise autoriteedi otsustes ega ka üksikute mõtlejate teooriates, olgu nad usklikud või mitte, vaid pigem toimides sisemise usu ja vaimuliku kogemuse kaudu – nii südametes kui kõigi armastuses ühendatud usklike seas, kes tunnistavad, et Jeesus Kristus on andnud oma elu nende eest ristil.»
