Juba ligi paar nädalat on Ameerika ühiskonda vapustanud ja raputanud sündmused, mis said alguse 25. mail Minneapolises, kus politseinike jõhkruse tagajärjel suri 46-aastane mustanahaline mees, kelle nimi oli George Floyd. Tema tapmises ja sellele kaasa aitamises süüdistatud politseinike suhtes on algatatud uurimine, tõenäoliselt saavad nad õiglase karistuse.
Kuigi valdav osa Ameerika ühiskonnast on kõnealuse teo otsustavalt hukka mõistnud, on puhkenud rohkearvulised protestid, millest paljud on kasvanud üle rüüstamiseks ja toonud kaasa ka vägivalda, isegi tapmisi. Nii tapeti St. Louisis 77-aastane erupolitseinik, kes üritas kaitsta üht pandimaja ja juveeliäri.
Kõik see on tõstatanud küsimuse rassivahekordadest Ameerika Ühendriikides ning tekitanud vaidluse selle üle, kas Ameerika ühiskonnas valitseb süsteemne rassism või mitte. Kas vastab tõele arvamus, nagu tabaks politseivägivald eeskätt mustanahalisi ning peamiselt tapavad valged mustanahalisi?
Statistika ei kinnita taolist lihtsustatud ettekujutust Ameerika rassiprobleemidest, leiab Californias töötav kirikuõpetaja Enn Auksmann. See ei tähenda, nagu ei esineks Ameerika Ühendriikides rassistlikku mõtteviisi – Auksmanni kogemuse põhjal on seda Ameerikas märksa rohkem kui Euroopas, kuid mitte n-ö süsteemi, vaid pigem üksikisikute ja teatud ühiskonnagruppide tasandil.
Kommentaaris on kasutatud sotsiaalmeedias avaldatud videoklippe ning ekraanitõmmiseid erinevate ajakirjandus- ja teadusväljaannete veebilehtedelt.
Muuhulgas on tarvitatud Föderaalse Juurdlusbüroo statistikat, mis 2018. aasta kohta on leitav internetiaadressil https://ucr.fbi.gov/crime-in-the-u.s/2018/crime-in-the-u.s.-2018.
Politsei poolt toimepandud tapmiste statistika on leitav Washington Posti veebilehel aadressil https://www.washingtonpost.com/graphics/investigations/police-shootings-database.