Apostlite teod, 24:5: «Me oleme leidnud, et see mees on nagu katk ja õhutab mässu kõigi juutide seas kogu riigis, olles ise naatsaretlaste lahkusu peamees.» Juudid nimetavad Paulust «hävitavaks katkuks» (loimon), kes levitab rahutust kõikjal maailmas, eriti aga juutide seas. Väljend «hävitav katk» ehk avalik pilkaja viitab Vana Testamendi kreekakeelse tõlke Septuaginta 1. psalmi esimesele salmile. Juutidele ei olnud Paulus «õige inimene», kes päevad ja ööd uuriks Toorat ning kasvataks enda ümber selle tundmist, vaid patuste seas liikuv pilkaja ja agitaator. Võib-olla loeti Psalmi 1 nende juutide eeskujul nõnda, et õige juut peaks eristuma kõigist patustest paganatest ning pühenduma Toora uurimisele ja selle ellurakendamisele. Mišna traktaadis Pirqe Avot («Isade ütlused») 3:3 ütleb rabi Haninja ben Tradjon: «Kus kaks on koos ning nad ei räägi Toorast, on tegemist pilkajate koguga (môshav letsîm).» Väljend «pilkajate kogu» pärineb Psalmist 1 ning ütlus peegeldab hästi rabide arusaama Toora uurimisest.

Pauluse tegevus ei vastanud psalmis kirjeldatud «õigele». Vastupidi, sõbrustades ja süües koos paganatega tundus ta otsivat patuste seltsi ning lisaks sellele oli ta kuulujuttude kohaselt kutsunud juute üles loobuma Moosese seadusest. Jaakobus oli selle eest Paulust hoiatanud, kui too saabus Jeruusalemma (Ap 21:20–24): «Vend, sa näed, kui mitukümmend tuhat juuti on saanud usklikuks ja need kõik on innukad Moosese Seaduse pidajad. Nende kõrvu on kostnud, et sina õpetavat paganate seas elavaid juute Moosesest ära taganema, öeldes, et neil ei ole vaja lapsi ümber lõigata ega elada meie tavade järgi. Mida nüüd teha? Muidugi nad saavad kuulda, et sa oled tulnud. Tee nüüd seda, mis me sulle ütleme! Meil on neli meest, kelle peal on tõotus. Võta need enesega ja puhasta ennast koos nendega ja kanna nende eest nende kulud, et nad oma pea võiksid pügada, ja siis saavad kõik aru, et see on tühi jutt, mis nad sinust on kuulnud, ning et ka sina ise elad Seadust pidades.»

Paganate seas liikudes järgis Paulus Jeesuse õpetusi. Tuleb aeg, kui evangeeliumi kuulutatakse kõigile rahvastele. Siis läheb täide, et paljud lähedal olijad ärrituvad ja vihastavad Jumala helduse peale. Jeesus rääkis võrdumi (Mt 13:47–50): «Veel on taevariik nooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseid kalu. Kui noot sai täis, veeti see rannale, istuti maha ja koguti  head kalad korvidesse, halvad aga visati minema. Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keskelt ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.» Psalmis ennustatakse, et Jumal mõistab õige ja patuse vahel kohut (Ps 1:5): «Ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses.»

Kes on siis õige inimene? Selle psalmi 3. salmis öeldakse nõnda: «Ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda. » Varases kristlikus teoloogias nähti selles viidet ristimisele. Kristuse nimesse ristitu on liidetud Tema surmaga. Sellega on ta eemaldunud Saatana meelevalla all olevast kurjast maailmast ning on liidetud Jumala kuningriigi lastega. Barnaba kirja (umbes aastal 130 pKr) 11. peatükis loetletakse Vana Testamendi tekste, mis räägivad ristimisest, «mis toob pattude andeksandmise» (Barn 11:1). Üks neist on Ps 1:3–6. Seda selgitatakse järgnevalt (Barn 11:8): «See tähendab ju: Õndsad on need kes on pannud oma lootuse ristile ning astunud vette, sest ta räägib palgast omal ajal; siis, nõnda ta ütleb, ma tasun selle. Aga siin, kui Ta ütleb, et lehed ei närtsi, peab ta silmas järgmist: kogu kõne, mis lähtub teist, teie suust, toob paljudes kaasa pöördumise ja lootuse» (Apostlikud isad, lk 80, Tallinn 2002).

Paulus selgitas Jeruusalemma juutidele, et tema ülesandeks oli saanud kutsuda kõiki paganarahvaid osadusse Jumalaga (Ap 22:14–21): «Ananias aga ütles: «Meie isade Jumal on su määranud tunnetama Tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält Tema suust, sest sina saad Tema tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud ja kuulnud. Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ning oma patud ära pesta, appi hüüdes Tema nime!» Aga sündis, et kui ma tagasi pöördusin Jeruusalemma ja pühakojas palvetasin, olin ma nagu endast ära ja nägin Teda mulle ütlevat: «Tõtta ja mine kiiresti Jeruusalemmast ära, sest nad ei võta vastu sinu tunnistust minu kohta.» Ja mina ütlesin: «Issand, nad ise ju teavad, et ma viisin vangi ja peksin sünagoogides neid, kes Sinusse usuvad. Ja kui Sinu tunnistaja Stefanose verd valati, seisin minagi seal juures ja kiitsin selle heaks ning valvasin nende rõivaid, kes ta hukkasid.» Ja Tema ütles mulle: «Mine, sest ma läkitan su kaugele paganate sekka!»»

Kuningas Agrippale selgitas Paulus hiljem oma ülesannet Jeesuse antud käsuga (Ap 26:15–18): «Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad. Kuid nüüd tõuse püsti ja seisa oma jalgadel, sest mina olen sulle end näidanud selleks, et sind määrata sulaseks ja kõige selle tunnistajaks, mida sa oled näinud minu juures ja näed, kui ma sulle end veel näitan. Ma kisun su välja juutide ja paganate käest, kelle juurde ma nüüd su läkitan avama nende silmi, et nad pöörduksid pimedusest valguse poole ja saatana meelevalla alt Jumala poole, et nad saaksid pattude andeksandmise ja osa nende seas, kes on pühitsetud usu kaudu minusse.»

Seega tahtis Paulus teha kõik rahvad Toora jüngriteks, et nad leiaksid Tema, kellest tunnistavad kõik Kirjad. Igaüks pidi saama osa ristimisest ja saama õigeks inimeseks, kes elab ristimisvee ääres, hoiduma patuste teedelt ja teostama oma elus Jumala tahet, kandma head kristlikku vilja (Gl 5:22–23): «Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.» Paulust süüdistati selles, et tema võiski olla psalmis kirjeldatud patune inimene, kes hülgab Toora. Ometigi tunneb Jumal enda omad ära.

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015