Ateena Areopaagil pidas Paulus kreeka õpetlastele kõne. Ta lõpetas oma jutluse sellega, et ükskord äratab Jumal kõik surnud ning mõistab kõigi inimeste üle kohut (Ap 17:31): «Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilmamaa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist.» Kaldkirjas olev väljend on Septuaginta tõlkes Ps 9:9: «Ta mõistab kohut maailmale õiglaselt.» Ka Ilmutusraamatus öeldakse, et Jumala Poeg tuleb ükskord maailma üle kohut mõistma (Ilm 19:11): «Ma nägin taeva olevat avatud, ning ennäe: valge hobune! Selle nimi, kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline ning tema mõistab kohut ja sõdib õiguses.»
Seega on Uues Testamendis pööratud tähelepanu psalmi väljenditele, mis räägivad elavate ja surnute üle kohut mõistma tuleva Jumala Poja saabumisest täies kirkuses. Septuagintas on psalmi alguse laulujuhised tõlgitud «Poja saladuste lõppemine.» Hippolytos peab «saladust» viiteks Jeesuse maapealsele tegutsemisele, kui Tema riik ja au jäi paljudele saladuseks. Hippolytos viitab Jeesuse enda sõnadele (Mt 11:25–26): «Tolsamal ajal ütles Jeesus: «Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele! Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud sinu head meelt mööda.»»
Justinus Märter on talletanud varase õpetuse Jumala Poja kahest tulemisest. Esimesel korral tuleb Ta alandliku ja varjatuna, kui Tema valitsemist saab nii tunnustada kui tagasi lükata. Jumala Poja varjatud tulemise võtmetekst on Jesaja 53. peatükk, mis räägib Issanda kannatavast sulasest. Ta tapeti, sest selles maailmas ei tuntud Teda ära, õpetab Paulus (1Kr 2:7–8): «Me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. Ükski praeguse ajastu valitsejaist ei ole seda ära tundnud, sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud.» Teisel korral saabub Ta täies hiilguses ning siis tuleb Tema valitsemist tunnustada kõigil inimestel. Jumala Poja nähtavast tulemisest räägib Justinusele Sakarja 12. peatükk, kui juudi rahvas tunnistab oma kaassüüd Tema surmas (Sk 12:10): «Nad vaatavad sellele, kelle nad läbi pistsid.» Kristlikus kirikus on Psalmi 9 peamiseks tõlgenduseks Jeesuse teine tulemine. Athanasiose arvates räägib psalm loodu lunastamisest ning ta kutsub Marcellinust andma psalmi sõnadega Jumala Pojale au.
Hieronymus on huvitavalt tõlkinud heebreakeelse sissejuhatuse “Lauldakse kõrgel poisihäälel”. Ta jagab heebreakeelse sõna calamôt («kõrgel häälel») kaheks sõnaks cal môt («surmast») ning arvab, et nii heebrea- kui kreekakeelne pealkiri räägib Kristus-saladusest: Jumala Poja surmast ning selle saladuse lõppemisest.
Jumal tuleb kohut mõistma (Ps 9:4–5): «Mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest. Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik.» Viimses kohtus mõistetakse igaühe üle kohut tema tegude järgi ning kõigile saab nähtavaks Jumala igavene valitsemine (Ps 9:6–8): «Sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks. Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega. Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.»
Jumala kohtuotsuste ees õige inimene väriseb. Ta palvetab, et Jumal päästaks ta surmast igavesse ellu (Ps 9:14): «Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist.» Uues Testamendis räägitakse väljendi «surma väravad» abil usust Jeesusesse. Nagu Jeesus ütleb, ei suuda «põrgu väravad» hävitada Jumala äratatud usku (Mt 16:18): «Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.» Uskliku inimese abiks on Jumala Poeg, kes viimses kohtus tunneb ära enda omad ning päästab nad igavesse ellu.
Kristlane saab Jumala kohtupäeva lähenemise üle rõõmustada. Siis pääsevad Jeesuse pärast maailmas ahistatud ja surmaohus olnud. Kõiki kristlasi kutsutakse palvetama tagakiusatud õdede ja vendade pärast (Ps 9:10–13): «Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal. Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand! Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid! Sest veresüü kätte-maksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.»
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015