Psalm 18 tekst on peaaegu identne 2. Saamueli raamatu 22. peatükiga. Taavet tänab Jumalat kogu abi eest, mida ta oma elus Jumalalt on saanud. Kristlased pidasid paljusid psalme ka ennustusteks tuleviku kohta. Paulus tsiteeris selle psalmi 50. salmi oma Kirjas roomlastele (Rm 15:8–9): «Jeesus Kristus on saanud ümberlõigatute teenriks Jumala tõe pärast – esiisadele antud tõotuse kindlustamiseks –, et paganad hakkaksid Jumalat ülistama halastuse eest, nagu on kirjutatud: «Seepärast ma tunnistan sind paganate ees ja laulan kiitust sinu nimele.»» Pauluse järgi viitab psalmi sõnum Jumala päästeplaanidele, mis täitusid Jeesuses Kristuses. Järgnevas salmis räägitaksegi Jumala ustavusest Taaveti soo vastu (Ps 18:51): «Sina teed suureks oma kuninga võidud ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!» Taavetile anti tõotus igavesest kuningasoost (2Sm 7), mille järgi pidi Taaveti soost ükskord sündima Messias. Sellest tahtsid kristlased nüüd tunnistada.
Uues Testamendis viidatakse mitmetele Psalmi 18 salmidele. Salmi 3 järgi kaitseb Jumal Taaveti soost kuningat: « »“Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik.» Sakarja kiituslaulus ülistatakse Jumalat, sest Ta on tõstnud oma rahvale vägeva Päästja (Lk 1:69): «…ja toonud talle lunastuse ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost…» Sakarja kiituslaul jätkub (Lk 1:71): «...päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad.» Vastav tõotus leidub psalmis (Ps 18:18): «Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust.»
Kristlane võib psalmis näha Jeesuse võitlust via dolorosa’l, Tema ristisurma ja pääsemist surma võimusest. Psalmi alguses ütleb Kristus, et armastab Jumalat ja teostab oma elus Tema tahet (2–4). Jeesust piiras surmaoht ning Ta sattus selle meelevalda. Jeesus hüüab Jumalat appi (5–7). Jumal vastab ning maa väriseb, kaljud lõhenevad ning Jeesuse haual olev kivi veeretatakse inglite jõul kõrvale (8–16). Jumal päästab Jeesuse surmavallast ellu (17–20). Psalmis tunnistatakse, kuidas Jeesus täidab kõiges Jumala tahet, andes Jumala tahte teel käimises ühtlasi eeskuju kõigile kristlastele (21–31). Pauluse järgi liidetakse kristlane ristimises Jeesuse kannatuse ja surmaga. Osaduses Jeesusega saab ta õppida uut, Jumala tahte kohast elu (Rm 6:6–14): «[Teame], et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu. Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud. Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos temaga, teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam, sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale. Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses. Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale. Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole Seaduse, vaid armu all.»
Psalmi lõpus lohutatakse kristlast, et ta pääseb ka siis, kui teda kiusavad pimeduse meelevallad. Jeesus oli kõiges kiusatud, kuid siiski ilma patuta (Hb 4:15): «Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.» Jeesus oskab varustada enda omad õige sõjavarustusega, nõnda et nad oskavad vinnastada ambu ja kasutada Jumala sõna mõõka (Ps 18:32–48). Kristlase vaenlased ei ole mitte teised inimesed – nagu Taavetil –, vaid pimeduse meelevallad. Kirjas efeslastele õpetatakse kristlastele, kuidas tuleb relvastuda võitluses pimeduse meelevaldadega (Ef 6:10–17): «Viimaks veel: saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse jõus! Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu! Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud. Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust! Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!» Lugedes paljusid psalmi lauseid mõtleb kristlane Kirjas efeslastele kirjeldatud vaimulikku sõdimist: «See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle ja teeb laitmatuks mu tee.» (33); «Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama» (35); «Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su abi teeb mind suureks» (36); «Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud maha mu alla need, kes tõusevad mu vastu» (40).
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015