Psalmis esineb kahel korral väljend (Ps 59:7,15): «Nad tulevad igal õhtul uuesti, uluvad nagu koerad ja käivad mööda linna.» Pelutav kirjeldus vaenlastest, kes nõuavad Taaveti hinge. Psalmi pealkiri viitab valmimisele ajal, kui Sauli mehed üritasid Taavetit tappa.

Kristlane saab psalmi sõnumit tõlgendada vaimulikult. Varitsevad koerad on vaimsed vaenlased, kuradi inglid, kes tahavad tõugata kristlase hukatusse. Uues Testamendis kirjeldatakse kuradit samamoodi ringiliikuva kiskjana (1Pt 5:8–9): «Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata. Tema vastu seiske kindlalt usus, teades, et neidsamu kannatusi on pandud kogema kogu kristlaskond maailmas.»

Kristlast kutsutakse üles astuma välja kuradi salasepitsuste vastu. Kristlane saab kiusatuses loota Jumala abile (Ps 59:2): «Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal! Kaitse mind nende eest, kes mulle kallale tungivad!» Ta ei taha pimeduse meelevallaga võidelda üksnes oma jõuga (Ps 59:10–11): «Mu jõud, ma tahan hoida sinu poole, sest Jumal on mu kindel varjupaik. Mu helduse Jumal tuleb mulle vastu, Jumal lubab mind parastada mu varitsejaid.»

Kiusatuses võivad kristlased nimetada Jumalat kilbiks (Ps 59:12): «Ära tapa neid, et mu rahvas ei unustaks seda! Pilluta nad laiali oma vägevuse sunnil ja tõuka nad maha, Issand, meie kilp!» Jumal tahab rüütada kristlase sõjarüüsse, et ta kurjal päeval võiks seista vastu kiusatustele. Kilp kuulub kristlase sõjavarustuse juurde ning selle ülesanne on tõrjuda kurja põlevad nooled (Ef 6:10–17): «Viimaks veel: saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse jõus! Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu! Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud. Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust! Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!»

Kiusatuses tuleb kristlastel meeles pidada, et parim kaitse on rünnak. Kirjas efeslastele ärgitatakse siduma jalga valmidus kuulutada evangeeliumi. Jumalariigi tööd tehes ei ole kristlasel aega muretseda kiusaja rünnakute pärast. Teine asjakohane juhis antakse psalmis 59. Kimbatuses olev kristlane saab tänada ja ülistada Jumalat Tema abi eest (Ps 59:17–18): «Aga mina laulan sinu vägevusest ja hõiskan hommikul sinu heldusest; sest sa oled mulle kindlaks kaitsjaks, pelgupaigaks mu kitsikuse päeval. Mu jõud, sinule ma mängin lauldes kiitust; sest Jumal on mu kindel varjupaik, mu helde Jumal!»

Athanasios kirjutab psalmide tavast teadvustada kristlase tundeid. Ta viitab Pauluse sõnadele (Rm 5:3–5): «Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.» Athanasios ütleb, et psalmid õpetavad kristlasele, kuidas ahistus tekib ning kuidas ahistatu peaks palvetama ning kuidas ahistus võib lõppeda.

Kristlane teab, et kurja võimus ei suuda teda Jumalast lahutada. Ahistuse keskel võib ta õppida usaldust Jumala vastu. Jumal päästab kõigest kurjast ning alistab viimaks surma ja pimeduse väe. Sellepärast võib kristlane kindlusega palvetada (Ps 59:14): «Lõpeta nad ära vihaleegiga; lõpeta nad, et neid ei oleks ja et nad tunneksid Jumala olevat valitseja Jaakobis maailma otsani!»

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011