Psalm 120 alustab teekonnalaulude sarja. Need kirjeldavad palvetaja igatsust jõuda Jeruusalemma, et kogeda Jumala ligiolu. Kristlastel on loomulik näha neis psalmides igatsust taeva järele. Taevane Jeruusalemm on juba nüüd valmis Issanda juures taevas ning ükskord laskub see alla maa peale, kui Jumal on loonud uue taeva ja uue maa (Ilm 21–22).
Palvetaja kaebab psalmis Jumalale, sest teda kiusavad kahesugused inimesed. Tema ümber on valetajad (Ps 120:2): «Issand, vabasta mu hing valetajaist huultest ja petisest keelest!» Teisal on ta ärritunud inimestest, kes vihkavad rahu (Ps 120:6–7): «Juba kaua on mu hing elanud nende juures, kes vihkavad rahu. Mina tahan rahu! Aga kui ma räägin, on nemad valmis sõjaks.»
Kristlasele esindavad need rühmad valeõpetajaid või tagakiusajaid või inimesi, kes ei tunne Jumala antavat rahu, vaid lähevad kaasa selle maailma askeldamisega. Igatsust taeva järele sõnastatakse psalmis nõnda (Ps 120:5): «Häda mulle, et ma võõrana elan Mesekis, et ma viibin Keedari telkide keskel!» Paulus kirjeldab oma igatsust taeva järele mitmete kannatuste keskel (2Kr 5:1–10): «Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas, sest selles maises me ägame, igatsedes rõivastuda taevasesse eluasemesse, et meid ka lahti rõivastatuna ei nähtaks olevat alasti. Meie, kes oleme selles telgis, ägame ju koorma all, sest me ei taha lahti rõivastuda, vaid olla taevaselt rõivastatud, et elu neelaks ära sureliku. See, kes meid selleks valmistab, on Jumal, kes on andnud meile käsirahaks Vaimu. Nii me oleme siis alati kindlad, teades, et kuni me oleme ihus, oleme eemal Issanda juurest; sest me käime usus, mitte nägemises, ent me oleme kindlad ning meile meeldib pigem ära olla ihust ja viibida Issanda juures. Seepärast me püüamegi olla temale meelepärased, kas oleme siis kodus või võõrsil, sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba.»
Paulus räägib, et kristlane elab «usust». Ta võib paluda Jumalalt abi ja olla kindel, sest koos Jeesusega ollakse koduteel. Raskused ja viimselt surm on vaid väravaks Jumala juurde. Kristlane võib öelda psalmi sõnadega (Ps 120:1): «Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja tema vastas mulle.» Ta võib rännata Meseki ja Keedari maadelt taevase Jeruusalemma poole.
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015