Kui esimene teekonnalauludest (Ps 120) kirjeldas igatsust taeva järele, siis järgmine räägib kristlase kindlast lootusest Jumala abile. Psalm kirjeldab palveränduri turvalist teekonda Jeruusalemma. Jumal, kelle tempel on Jeruusalemmas, annab palverändurile abi (Ps 121:1–2): «Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa.» Jumal tõotab kristlasele, et Ta ei jäta pooleli oma alustatud tööd, kui Ta Püha Vaimu väega äratas usu. Paulus kirjutab sellest sageli: «Olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.» (Fl 1:6); «Ustav on see, kes teid kutsub; küll tema teebki seda» (1Ts 5:24); «Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga» (1Kr 1:9). Psalm kiirgab südamlikust usaldusest Jumala vastu (Ps 121:3–8): «Ei ta lase su jalga vääratada, ei su hoidja tuku. Vaata, ei tuku ega jää magama see, kes Iisraeli hoiab. Issand on su hoidja, Issand on su varjaja su paremal käel. Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel. Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge. Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti.»

Psalm õpetab kristlasi lootma Jumalale kõigis elu argistes olukordades. Psalmi lõpus räägitakse, et Jumal hoiab tema minemist ja tulemist. Jaakobuse kirjas meenutatakse kristlastele, et neil tuleb kinnitada oma süda Jumala antud eesmärgile taevasse ning mitte mattuda liigselt selle maailma asjade alla (Jk 4:13–17): «Kuulge nüüd, kes ütlete: «Täna või homme läheme sellesse või teise linna ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme ja saame kasu!» Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub. Selle asemel et öelda: «Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist», te kiitlete oma kõrkuses. Iga selline kiitlemine on kurjast. Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.» Jaakobuse kirja järgi räägib psalm kristlase harjumusest usaldada Jumala plaane. Iga päev võib jääda viimaseks. Jumal võib tahta, et Talle kuuluv inimene läheb sellest ajast taevasse. Selleks tuleb alati valmis olla (Fl 1:20–25): «Minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse milleski, vaid et – nagu alati, nii ka nüüd – Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi. Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida. Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem, ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast. Ja selles veendunult ma tean, et jään elama ja jään teie kõikide juurde teie usu edenemiseks ja rõõmuks.»

Kui Paulus selgitab Korintose kogudusele oma edasilükkunud reisi, räägib ta kristlase põhiloomusest (2Kr 1:15–22): «Ja selle meelekindlusega ma tahtsingi esmalt tulla teie juurde, et te saaksite teistkordselt armu, ja teie kaudu matkata Makedooniasse ja Makedooniast tulla tagasi teie juurde ning lasta teil mind saata teele Juudamaale. Tahtes nüüd seda, kas ma ei toiminud ehk kergemeelselt? Ehk ma kavatsen loomu järgi seda, mida kavatsen, et minu juures oleks «jah, jah» ja «ei, ei» ühtaegu? Kui aga Jumal on ustav, siis meie sõna teie vastu ei ole ühtaegu «jah» ja «ei». Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie, mina, Silvanus ja Timoteos, oleme teie seas kuulutanud, ei olnud «jah» ja «ei», vaid temas oli «jah». Sest Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses «jah». Seepärast tulgu ka meie suust tema läbi «aamen» Jumalale kiituseks. Aga see, kes meid koos teiega on kinnitanud Kristusesse ja kes meid on võidnud, on Jumal, kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsirahaks Vaimu südamesse.» Kristlane kavandab oma asju ette ning räägib alati tõtt. «Jah» tähendab «jah» ja «ei» tähendab «ei». Siiski laseb kristlane end Jumalal juhtida ning võib juhtuda, et tema plaanidesse tuleb muutusi (Õp 16:9): «Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.» Ehkki elus võib plaanidesse tulla erinevaid muutusi, peab kristlane meeles Jumala suurt ja võimast «jah»-sõna Jeesuses. Jeesus kinnitas Vana Testamendi tõotused. Kristlane saab oma elu rajada kõiges Jumala sõnale. See on kindel alus, kui kristlane rändab oma eesmärgi, taevase Jeruusalemma poole.

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015