Väljaandes The Wall Street Journal kirjutab Gerard Baker Rootsi lapsaktivist Greta Thunbergi kliimaaktivismi kohta, et liikumine, kus on kesksel kohal patu, pöördumise ja lunastuse kontseptsioon, ei näi eriti teaduslikuna. Artiklis "Püha Greta levitab kliimaevangeeliumi" tõdeb Baker, et Euroopas ja ka USA-s on taoline kliimateoloogia asendamas traditsioonilist kristlust kui inimkäitumise kõrgeimat autoriteeti.
Kristluses on süütute laste tunnistus võimas relv skeptitsismi vastu. Baker leiab, et sarnaselt 1917. aastal neitsi Maarja ilmumise osaks saanud Fátima lastele on Gretal lihtne sõnum, mille järgimise puhul saab maailm päästetud. Religioonile sarnaselt iseloomustab liikumist fanatism.
"Kõrgkiriklik keskkonnateadlikkus on omaks võtnud mitmeid oma kirikliku eelkäija tunnusjooni. Apokalüptiline eshatoloogia hoiatab, et meid kõiki neelab tuli, kui me ei järgi kindlaksmääratud reegleid. Ettekujutus, et meie patune loomus on see, mis meid hukatusse viib – alates CO2 vallandanud tööstusrevolutsiooni pärispatust kuni igapäevaste üleastumisteni plastpudelite ja lennureiside näol – on selle kuulutuses kesksel kohal, nagu omal ajal katoliku kirikus. Kuid meeleparandus on lähedal. Lunastuse evangeelium rõhutab, et pääsemine seisneb meie ökoloogilise jalajälje suuruse vähendamises, ostukottide korduvkasutuses ja rattalaenutuses. Ilmalik võim jutlustab enesepiiramise voorust. Lihavabad reeded pole enam ainult paastuaja praktika," kirjutab Gerard Baker.
Loe lähemalt siit.
