Konstantinoopoli patriarhile alluv Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) pakub Eesti Kristlikule Õigeusu Kirikule (EKÕK, endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik) pärast kirikute ja koguduste seaduse muutmist väljapääsuna vikariaadi (abipiiskopkonna) staatust enda koosseisus. EKÕK on juba teatanud, et ei loobu oma õigustest ja põhimõtetest.
«Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) rõhutab, et rahu ja armastus on kristlaste tegevuse aluseks ning kutsub kõiki osapooli – riiki ja selle esindajaid, nii Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kui ka Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (EKÕK, end. MPEÕK) vaimulikke ja kogudusi ning Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikuid laiemalt üles koostööle ja mõistmisele,» öeldakse EAÕK avalduses.
«EAÕK metropoliit Stefanus on pakkunud EKÕKle vikariaadi staatust alluvussuhte katkestamise korral Moskvaga. Vikariaat tähendaks siinpuhul eraldiseisvat kiriklikku üksust, mille vanim piiskop meenutaks EAÕK metropoliiti ja oleks tema kaudu üleilmse õigeusu kiriku osaduses, muidu aga järgitaks oma väljakujunenud kombeid, kasutataks kirikuslaavi keelt ja korraldataks sõltumatult oma siseelu. »
EAÕK-s on kolm piiskopkonda – Tallinna, Tartu ja Pärnu piiskopkond. EKÕK-s on kaks piiskopkonda – Tallinna ja Narva. Samas ületab EKÕK liikmeskond mitmekordselt EAÕK liikmeskonna.
«Seadusemuudatus aitab osaliselt taastada Eestis enne Teist Maailmasõda valitsenud olukorra, kus eri rahvustest inimesed teenisid koosmeeles ja vennaarmastuses ühtses õigeusu kirikus, mis kuulus kanooniliselt korrektselt Konstantinoopoli oikumeenilisse patriarhaati, sest ajalooliselt on Eesti olnud oikumeenilise patriarhaadi maa-ala (välja arvatud neil aegadel, kui Venemaa on vallutanud Eesti enda osaks),» väidetakse EAÕK avalduses.
Moskva patriarhaati kuuluv Eesti Kristlik Õigeusu Kirik tegi pärast kirikute ja koguduste seaduse muutmist samuti avalduses, milles teatas, et oma õigustest ja põhimõtetest ei loobuta:
«9. aprillil võeti Riigikogus vastu kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mis puudutavad väga otseselt meid kõiki. Kuigi seadused peaksid olema universaalsed, on ilmselge, et antud juhul on tegemist konkreetselt Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku ja Kuremäe kloostri vastu suunatud seadusega. Vaatamata sellele, et oleme alati olnud seaduskuulekas Kirik, järginud kõiki Eesti Vabariigi seadusi ning panustanud Eesti ühiskonna heaolusse, peeti vajalikuks seaduse muutmist.
Viimase poole aasta jooksul, peale siseministri poliitilist avaldust Riigikogus, pole enam mingit sisulist arutelu toimunud. Otsese dialoogi asemel olime tunnistajaks suhtekorraldajate poolt hoolikalt koostatud ja koordineeritud meediakampaaniale, mille raames avaldati enamalt jaolt ühe poole jutupunkte esitlevaid artikleid ning riigipoolseid või teisest õigeusu Kirikust ekspertide ja teoloogide subjektiivseid arvamusi, mis paratamatult mõjutasid meie koguduste liikmete meeleolu ja suhtumist olukorda.
Seaduse lugemisel kõlanud seisukohad kas viitasid usuvabaduse piiramisele või siis ei näinud seda, aga apelleerisid julgeoleku teemadele. Me leiame endiselt, et see piirab väga otseselt meie usuvabadust. Palume seda hinnata presidendil ning õiguskantsleril, pöördume rahvusvaheliste organisatsioonide poole, kuna usuvabadus on universaalne ja puudutab ülemaailmseid põhimõtteid.
Tänane seadusemuudatuste vastuvõtmine oli oodatav tulemus, arvestades kogu protsessi kulgu. See ei tähenda aga, et me loobume oma õigustest ja põhimõtetest. Jätkame teenimist oma kogudustes. Kui usaldame endid Issanda kätte ja otsime oma elus Jumala tahet ilma nurina ja tüdimuseta, siis Issand ei jäta meid ilma oma abist ja aitab üle elada kõik katsumused.»
