Aastatel 2000–2018 on Rootsis suletud 104 kirikuhoonet, vahendab portaal Corren.se. Möödunud aastal suleti kümme pühakoda. Rootsi luterliku kiriku teatel on põhjuseks kiriku liikmete arvu kahanemine ning vähene osavõtt jumalateenistustest. Rootsi Kirik ei välista, et mõni kirikuhoone võetakse tulevikus kasutusele mošeena, kuid seni pole taolistest juhtumitest teateid olnud.
Rootsi kiriku kultuuripärandi juhi Marcus Dahlbergi sõnul on rootslased taolise taandarenguga harjunud ning tegemist on pikaajalise protsessiga. Teisalt on iga taoline sulgemine valus kohaliku kogukonna jaoks.
Rootsi kirik saab igal aastal riigilt kirikuhoonete korrashoiuks 460 miljonit Rootsi krooni (44 miljonit eurot), kuid see on vaid veerand hoonete kasutuses hoidmiseks vajaminevast summast. Kuna rahaeraldis on aastaid püsinud samana, võib inflatsiooni tõttu öelda, et riigi toetus on aja jooksul vähenenud.
Hüljatud kirikuhooneid on müüdud eraisikutele. Väiksematesse kabelitesse, mille ümber ei ole kalmistut, on rajatud kodusid, osa on lammutatud. Mõnel puhul on kirikuhoone võetud kasutusele kooli või muuseumina, mõnel puhul on seda kasutanud pühakojana mõni teine konfessioon.
Aastatel 2000–2018 on kirikuhooneid piiskopkonniti suletud ja kasutusel järgnevalt:
Uppsala: 7 suletud, 296 kirikut kasutusel.
Linköping: 4 suletud, 262 kirikut kasutusel.
Skara: 8 suletud, 409 kirikut kasutusel.
Strängnäs: 6 suletud, 195 kirikut kasutusel.
Västerås: 6 suletud, 177 kirikut kasutusel.
Växjö: 2 suletud, 338 kirikut kasutusel.
Lund: 9 suletud, 507 kirikut kasutusel.
Göteborg: 16 suletud, 361 kirikut kasutusel.
Karlstad: 3 suletud, 170 kirikut kasutusel.
Härnösand: 19 suletud, 209 kirikut kasutusel.
Luleå: 15 suletud, 193 kirikut kasutusel.
Visby: 0 suletud, 99 kirikut kasutusel.
Stockholm: 9 suletud, 151 kirikut kasutusel.
Fotol: Rootsi Kiriku lipp
