Lõppeval nädalal külastas Roomat Inglismaa anglikaanikiriku «kõrgeim valitseja» (supreme governor) kuningas Charles III koos kuninganna Camillaga, kes võeti paavst Leo XIV poolt lahkesti vastu. USA päritolu paavst annetas Briti monarhile aunimetuse «kuninglik kaasvend».
Esmakordselt ajaloos toimus Sixtuse kabelis anglikaanide ilmaliku pea ja roomakatoliiklaste vaimuliku pea oikumeeniline palvus. Paavsti kõrval teenis kaasa anglikaanist Yorki peapiiskop Stephen Cottrell, kes on praegu, kui uus Canterbury peapiiskop ei ole veel ametisse astunud, Inglismaa kiriku kõrgeim vaimulik juht.
Kuningas Charles külastas ka Püha Pauluse basiilikat, kuhu on maetud apostel Paulus. Sealgi toimus oikumeeniline palvus ning Briti protestandist monarhi auks paigaldati apsiidi troon, mis jääb sinna püsivalt.
Kuningas Charlesi Rooma-visiit oli muuhulgas mõeldud edendama anglikaanide ja katoliiklaste suhteid, ent samal ajal on lagunemas anglikaanide enda osaduskond, sest pärast uue Canterbury peapiiskopi, LGBT-meelse naisterahva Sarah Mullally ametisse määramist on terve hulk konservatiivseid anglikaani kirikuid Canterbury juhitud osaduskonnast lahku löönud.
Inglise reformatsioon
Inglismaa Kirik lõi Roomast lahku 1534. aastal kuningas Henry VIII ajal, kes algselt taunis Martin Lutheri väljaastumist ning kirjutas koguni teoloogilise traktaadi seitsme sakramendi kaitseks, mille eest pälvis paavstilt tiitli «Usu kaitsja» (Defensor fidei). Hiljem aga ütles Henry VIII paavstivõimust lahti ja lasi end nimetada Inglismaa Kiriku «kõrgeimaks peaks maa peal» (supreme head).
1559. aastal võttis parlament vastu seaduse, millega monarh nimetati kiriku «kõrgeimaks valitsejaks» (supreme governor). Niisamuti on 1571. aastal lõplikul kujul heaks kiidetud Kolmekümne üheksas usuartiklis selgesõnaliselt öeldud, et «Rooma piiskopil ei ole mingit võimu siin Inglismaa kuningriigis» (artikkel 37).
Aastal 1570 kuulutas paavst Pius V Inglismaa tollase valitseva kuninganna, Henry VIII tütre Elizabeth I kui ketseri ekskommunitseerituks.
