Kirikuhoone juurde kuulub tavaliselt käärkamber – ruum, kus vaimulik valmistub jumalateenistuseks ja kus hoitakse kirikuriistu. Käärkambris käiakse end "lauale kirjutamas" või kirikuõpetajale eestpalvesoovi teatamas. Kust aga pärineb nimetus "käärkamber"? Kas see on seotud verbiga "käärima" või osutab hoopis kõverusele, käänakule?
Eesti Keele Instituudi lehel on esitatud järgmine seletus:
KÄÄRKAMBER
Paljud tänapäeva inimesed sõna käärkamber arvatavasti enam ei tunne või kui tunnevadki, siis ei tea, mida see täpselt tähendab. Käärkamber on kirikus olev ruum, vahel ka kiriku kõrvalhoone vaimuliku ametiriiete ja kirikuriistade hoidmiseks.
Lääne-Euroopa keeltes pärineb käärkambri nimetus üldiselt keskaja ladina sõnast sacristia (sõna sacer ‘püha, jumalik’ tuletis): inglise sacristy, saksa Sakristei, prantsuse sacristie, itaalia sagrestia, rootsi sakristia, soome sakaristo ja sakasti jne.
Eesti käärkamber ja läti ģērbkambaris on Lääne-Euroopa sõnade taustal silmatorkavad erandid. Eesti sõna aluseks on baltisaksa keelend Gährkammer, läti sõna aluseks aga mõnevõrra vanem Balti alamsaksa gerwe-kammer, mis on pisut teistsugusel kujul Baltimaadest kirja pandud juba 1551. aastal. See liitsõna koosneb alamsaksa sõnadest gerwe ‘riietus, eriti preestrirüü’ ja kammer ‘kamber’.
On huvitav täheldada, et käärkambri nimetus tuleneb vaimulikurüüd tähendavast sõnast ka idakiriku alal – vene риза ‘vaimulikurüü’ ja ризница ‘käärkamber’. Otseseid idakiriku mõjutusi ei söanda siit siiski otsida, sest käärkamber ongi ju riiete hoidmise ruum ja selle nimetuse moodustamine riietust tähendavast sõnast on täiesti loomulik ega tarvitse olla kuskilt üle võetud.
