Kreeka õigeusukiriku püha sinod tegi avalduse, milles nõutakse Istanbulis asuva Hagia Sophia kiriku – Konstantinoopoli patriarhi kunagise katedraali – praeguse ilmaliku staatuse säilitamist.
Türgi võimud kavandavad nimelt muuseumina tegutseva endise kiriku mošeeks muutmist, nagu juhtus 1453. aastal, kui Ida-Rooma keisririigi pealinn langes türklaste kätte.
Püha sinod meenutab, et Hagia Sophia (Püha Tarkuse) kiriku lasi ehitada kristlik keiser Justinianus. See avati 27. detsembril 537 pKr ja pühendati «Jumala Tarkusele, meie Issandale Jeesusele Kristusele.»
«See on arhitektuurigeeniuse meistriteos ja on kogu maailmas tuntud kui kristliku kultuuri silmapaistev monument,» rõhutatakse avalduses.
Püha sinod leiab, et alates 1934. aastal muuseumina tegutseva Hagia Sophia staatuse muutmine teeb mälestisest pigemini Türgi vallutuse sümboli.
Kreeka kirikujuhid hoiatavad, et see põhjustab kogu maailmas kristlaste seas tugevat protesti ja pettumust ning kahjustab mitmel viisil Türgit ennast.
«Lõppude lõpuks kuulutavad need säilinud ja erakordselt ilusad kristliku usu pühakute mosaiigikujutised lakkamatult oma vaikimisega kiriku ajaloolist ja vaimset seotust kristlusega,» tõdeb Kreeka õigeusukiriku püha sinod.
Vastuseisu Hagia Sophia staatuse muutmisele on väljendanud ka Ameerika Ühendriigid. Türgi on vastanud, et tegemist on nende omandiga ja USA võiks tegeleda oma siseasjadega.
«On veider, et mõned inimesed arutavad selle üle, kellele peaks Hagia Sophia kuuluma – 567 aastat pärast (Konstantinoopoli) langemist,» märkis Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu.
«2. juulil langetab ülemkohus otsuse ja me teeme otsuse vastavalt meie riiklikule suveräänsusele. Me teeme nii, nagu meie rahvas ja ülemkohus ütlevad.»
