Teisipäeval, 3. veebruaril, toimus riigikohtu avalik istung, kus kuulati seoses kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muutmistaotlusega ära riigikogu, valitsuse ja presidendi esindajad. Kaasatud olid ka Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku esindajad.
Teatavasti on riigikogu KiKoSi muudatused, mis puudutavad jõustumise korral Vene Õigeusu Kirikuga kanoonilisi sidemeid omava Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (EKÕK) staatust, kolm korda vastu võtnud, ent president Alar Karis ei ole seda kaks korda välja kuulutanud ning kolmandal korral otsustas pöörduda riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.
Valitsuse juriidiline esindaja, endine õiguskantsler ja vandeadvokaat Allar Jõks tõstis seadust kaitstes esile vajadust reageerida ennetavalt, kuna kirikud võivad kujutada endast vaenuliku välisriigi mõjutusvahendit.
Riigikohtu esimees Villu Kõve märkis, et uute sätete järgi ei pruugi usuühing ise midagi valesti teha, kuid tema sundlõpetamiseks piisab üksnes seostest välismaiste isikutega, keda peetakse julgeolekuohuks. Tema osutusele, et põhiseaduse § 48 järgi võib ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada ainult õiguserikkumise eest, vastas Allar Jõks, et kui KikoSi uus versioon jõustub, tähendabki keelatud seose omamine välismaise usulise juhi või keskusega õigusrikkumist. Jõksi sõnul ei saa usuvabadusega õigustada Eesti Vabariigi julgeoleku ohustamist.
Vabariigi presidendi esindaja sõnul on probleemiks äärmiselt lai arusaam sidemetest välismaise isikuga ning tõlgendus julgeolekuohust. Tema sõnul võiks KiKoSiga loodud pretsedenti rakendada sel juhul ka teistele organisatsioonide, näiteks meediale või erakondadele. «Mõte on heidutus. Aga see heidutus meediavabadusele, see heidutus poliitilisele erakonnavabadusele jne, arvestades seda, et sõnal on jõud – see heidutus on sellises olukorras liigne,» ütles ta.
Õigeusukiriku ja kloostri üks esindajatest, vandeadvokaat Artur Knjazev märkis lõppsõnas, et KiKoSi sätetega keskendutakse välisriigis asuvale isikule ja ei võeta arvesse kohaliku usuühingu enda tegevust. Seadus ei võimalda tema arvates hinnata isegi seda, kas seos välismaise isikuga on iseendast ohtlik. Knjazevi sõnul on just see aspekt tuumpõhjus, miks KiKoSi uus versioon on põhiseadusvastane.
Kuna riigikogu on kuulutanud Vene Õigeusu Kiriku julgeolekuohuks, siis on ette teada, millega menetlus Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku suhtes lõpeb. Knjazevi sõnul ei vasta tõele väited, et usuvabadust ei riivata. Vabariigi valitsus võib lõpetada näiteks Pühtitsa kloostri tulumaksusoodustuse ja nunnade ravikindluse, samuti mitte pikendada elamisluba.
«Keegi ei kahtle, et julgeolek on vajalik tagada ja see on äärmiselt oluline, aga antud juhul see julgeolekuoht on niivõrd abstraktne ja ebaselge, pole võimalik täpsemalt aru saada, milles see avaldub,» märkis Knjazev ja lisas, et riigil on tegelikult kõik vahendid juba olemas.
Rohkem kui kolm tundi kestnud istungi lõpuks teatas kohtu esimees Villu Kõve, et riigikohus langetab otsuse märtsi lõpuks.
Vaata ülekannet riigikohtu avalikust istungist siit.
