Sanna Marini juhitud Soome valitsus on valinud oma võrdõiguslikkuse poliitika aluseks intersektsionaalse feminismi nime kandva ideoloogia. Opositsioonipartei Põlissoomlased juht Jussi Halla-aho võttis vaevaks sotsiaalmeedias selgitada, millega tegu.
«Intersektsionaalne feminism ei taotle võrdõiguslikkust ei erinevate sugude ega ka rahvusrühmade vahel. Tegelikult on selle eesmärgid risti vastupidised. Olemuselt on tegemist ohvrireligiooni ja kastisüsteemiga, mis liigitab inimesed hierarhiasse sünniga saadud omaduste järgi,» kirjutas Halla-aho oma Facebooki lehel.
«Üksikinimese kohta hierarhias määrab rühm, millesse ta kuulub ning selle rühma kannataja-staatusest. Kõige suuremad kannatajad on hierarhias kõige kõrgemal.
Koha hierarhias määrab see, mida inimene tohib öelda ja kellele. Eelkõige on tegemist sõnaõiguse kontrollimisega. See on väga hästi nähtav «tone policing»-mõtlemises, mis keelab näiteks mehel kritiseerida hüsteeriliselt röökiva ja vehkiva intersektsionaalse feministi käitumist.
Aga see on üksnes ühesuunaline: mehe eneseväljendus naisele ei tohi olla meelepaha tekitav, ähvardav vms. Sest igaühel on õigus «turvalisusele».
Intersektsionaalses feminismis tähendab kannataja-staatus seega võimu, kapitali ja konkurentsieeliseid. Sellepärast kannatajastaatuse pärast võisteldakse. Punkte saab selle eest, et sa ei ole valge nahavärviga, ei ole meessoost, ei ole heteroseksuaal ning esindad mingit muud religiooni peale kristluse.
Hierarhias kõige madalamal on loomulikult valge heteromees. Temale võib igaüks öelda mida vaid sülg suhu toob ning tema peab andma teed kõigile teistele. Teiste omavahelise järjestuse nägemiseks tuleb vaadata, kas rõhutud rühmade vahel on huvide konflikt või vastuolu.
Näiteks ehkki naised ja homoseksuaalid on hierarhias suhteliselt kõrgel, on nad selgelt madalamal moslemitest. Sellepärast ei ole intersektsionaalsel feministil probleemi naiste ja homoseksuaalide objektiivselt armetu positsiooniga moslemiriikides või -kogukondades.
Intersektsionaalses süsteemis – nagu kõigis kastisüsteemides – ei oma üksikisiku omadused tähendust ning ta ei saa vahetada oma positsiooni, isegi kui ta käitumine või olukord ei vasta sellele stereotüübile, mida intersektsionaalne kultus tema «rühmale» omistab.
Nõnda on näiteks valgenahaline mees püsivalt «võimupositsioonil» ning osa patriarhaalsest rõhumisest, isegi kui ta on prügikastis elav sopajoodik. Ning miljonärist gangsta-räppar oma kuldkettide ja lamborghinidega on konstantselt «kannataja».
Valgel mehelgi on võimalik heade tegudega õigustada enda eksistentsi intersektsionaalses kultuses, aga oma kohta ta muuta ei saa. Ta ei lakka olemast «patriarhaalne» struktuur ning tal tuleb sellepärast lõputult andeks paluda ning anda teed neile, kes on sündinud kõrgemasse kasti.
Kannatajastaatuse määramisel omavad tähtsust vaid kaasasündinud omadused. Nahavärvi või sugu ei saa vahetada ning ka oma orientatsiooni muutmine on kokkuvõttes üsna töömahukas. Ometigi saab inimene mõelda endale välja mineviku, mis kasvatab tema ohvristaatust ja kergitab teda hierarhias.
Meenub Ühendriikide demokraadist senaator Elizabeth Warren, kes aastaid valetas end olevat tšerokii-indiaanlane.
Kuna pettusega võib vahele jääda, siis lühend, mis omal ajal kõlas «LGBT», läheb üha pikemaks (viimane variant, mida nägin, on «LGBTTQQIAAP», aga vaevalt seegi on lõplik). Kategooriad on üha abstraktsemad ja raskemalt mõõdetavad ning pakuvad ka hierarhia põhja sündinutele võimaluse tõusta kõrgemale astmele ning osaleda allapoole jäänute kividega loopimises.
Nagu kultus ikka, on ka intersektsionaalne liikumine puhtakujuliselt irratsionaalne ja ebausklik. Kõned ja arutelud koosnevad võlusõnadest. Kui toimetad rituaali valesti või ei mäleta õigeid sõnu õigetes kohtades ja õiges järjekorras, arvatakse sind valeusuliste hulka, kust pääseb vaid rangete patukahetsusharjutustega.»
Lõpetuseks lisas ta:
«Tasub vaadelda toimuvat selles aspektist. Nagu kolmapäeval parlamendi istungil ütlesin, ei ole probleemiks mitte fanaatikud ja poolearulised, kes on vähemuses. Probleem on enamus, kes kas hirmu või mugavuse pärast tantsib fanaatikute pilli järgi.»
* * *
Eesti maksumaksja poolt rahastatud feministide veebilehel Feministeerium seletatakse mõiste «intersektsionaalsus» lahti järgmiselt:
«Intersektsionaalsus on feministlik sotsioloogiline teooria, mille abil analüüsitakse erinevate ebavõrdsuskategooriate ja võimusuhete koosmõju. Intersektsionaalse lähenemise järgi ei toimi klassikalised rõhumise vormid, näiteks seksism, rassism, homofoobia jms üksi, vaid omavahel põimunult.»
