Türgi Riiginõukogu ehk riigi kõrgeim kohus langetas otsuse, et algselt kirikuna ja siis mošeena tegutsenud Hagia Sophia muutmine muuseumiks 1934. aastal oli legaalne, kuid president Recep Tayyip Erdoğanil on õigus see oma dekreediga jälle mošeeks muuta.
Türgi valitsusmeelse meedia teatel on kavas esimene islamiusu palvus pidada juba 15. juulil, ebaõnnestunud riigipöörde neljandal aastapäeval.
Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I, kes on küll õigeusumaailmas au poolest esimene kirikupea, ent esindab Türgis väikest kreeka ortodoksset vähemust, on kunagise kristliku katedraali praeguse staatuse muutmist kritiseerinud.
«Hagia Sophia muutmine mošeeks valmistaks pettumuse miljonitele kristlastele kogu maailmas, ja Hagia Sophia, mis tänu oma pühadusele on elav keskus, kus kohtuvad Ida ja Lääs, lõhuks need kaks maailma ajal, mil uue surmava koroonaviiruse pandeemiast vaevatud ja kannatav inimkond vajab rohkem kui enne ühtsust ja ühist suunda,» ütles patriarh hiljutises pöördumises.
