Maailma kirikujuhid on reageerinud teravalt Türgi otsusele muuta endine Hagia Sophia katedraal muuseumist mošeeks. Samal ajal on Türgi võimud alustanud ettevalmistusi Ayasofya suurmošee taasavamiseks palvepaigana. President Recep Tayyip Erdoğani sõnul langetati kõnealune otsus rahva tahtel ja teiste riikide arvamus ei saa seda mõjutada.
Kreeka õigeusukiriku esikarjase, Ateena peapiiskop Hieronymose hinnangul solvab Türgi otsus mitte ainult kristlasi, vaid kogu tsiviliseeritud inimkonda.
Küprose õigeusukiriku peapiiskop Chrysostomos nimetas türklasi mittetsiviliseerituteks ja tahumatuteks.
Aleksandria ja kogu Aafrika patriarh Theodoros ütles oma kurvastust väljendades, et Türgi lisab uskudevahelistesse suhetesse veel ühe oga.
Reedel väljendas Türgi võimude otsuse pärast kahetsust ka Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juhataja metropoliit Illarion.
«Me võtame suure kahjutunde, suure valuga vastu, et täna see otsus langetati. See on löök kogu maailma õigeusule, sest kogu maailma õigeusklike kristlaste jaoks on Hagia Sophia kirik samasugune sümbol, nagu Rooma Püha Peetruse kirik katoliiklaste jaoks,» ütles metropoliit Illarion.
Tema sõnul jääb Hagia Sophia Vene Õigeusu Kiriku jaoks «pühakojaks, mis on pühitsetud Kristus-Lunastajale».
Pühapäeval võttis Vatikanis Hagia Sophia teemal sõna paavst Franciscus.
«Meri viib mu mõtted pisut kaugemale – Istanbuli. Ma mõtlen Hagia Sophiast ja see teeb mind väga kurvaks,» ütles paavst.
Hagia Sophia teemal mõtiskles sotsiaalmeedias ka Eesti luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma.
«Türgi juhid on Hagia Sophia sümbolväärtusest aru saanud ja astuvad sellega seoses jõulise sammu, muutes selle iidse ja imposantse endise kirikuhoone muuseumist hoopis mošeeks. Loomulikult eelistaksin mina, et Hagia Sophia pigem säiliks muuseumina, kui mitte rääkida unistusest näha seda kunagi taas kirikuna,» kirjutas Viilma.
«Kuid omal kombel mõistan, kuid ei toeta, ma Türgi liidrite otsust. Usu- ja kultuurisümbolina annab mošeeks muudetud Hagia Sophia kogu maailmale hoopis selgema ja jõulisema sõnumi Türgi tänase kultuuri ja ametlikult toetatud maailmavaate kohta kui muuseumina. Sellest otsusest saab ka igaüks hea õppetunni, et sekulaarsus ja ilmalikkus tähendab pikemas perspektiivis «hoone ehitamist liivale», usule rajatud hoone vundament asub aga alati kaljul. Loodan, et kristlik Lääs, kuhu kuulub ka Eesti, seda õigel ajal ka taipab.»
