19.–26. juunini toimub Kreetal kogu maailma õigeusukirikute "suur ja püha" sinod, mida on juba ette nimetatud ajalooliseks. Samas on sinodi eel taevasse kogunenud tumedad pilved, sest Bulgaaria kirik on teatanud, et ei osale, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaadi vahel on katkenud kirikuosadus ning Kreeka kirikujuhid pole rahul ettevalmistatud dokumentidega.
Sinodit, millest peaksid osa võtma kõik (praeguse seisuga) 14 iseseisvat õigeusukirikut, on ette valmistatud juba rohkem kui pool sajandit. Taolist kontsiili pole õigeusklike seas peetud üle 1200 aasta.
Sestap on oikumeeniline patriarh Bartholomeos I kutsunud ortodoksikirikuid üles üksmeelele.
Vene Õigeusu Kiriku esindaja metropoliit Illarion nimetas asjaolu, et sinodi päevakorras on suutnud kokku leppida kõik iseseisvad õigeusukirikud, iseenesest ajalooliseks saavutuseks.
Samas on Vene kirik seisukohal, et ükski autokefaalne õigeusukirik ei saa kohtumiselt kõrvale jääda, mistõttu tuleb ortodoksi kirikujuhtidel jõuda kiiresti üksmeelele, sest sinodini on jäänud vähem kui kaks nädalat.
Meedia teatel valitsevad erimeelsused kahe dokumendi osas, millest esimene käsitleb oikumenismi (suhteid teiste konfessioonidega) ja teine õigeusu misjonit.
Bulgaaria õigeusukirik on asunud seisukohale, et nende esindajad ei osale sinodil, kui seda vähemalt aasta võrra edasi ei lükata.
Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaadi vahel on puhkenud tüli jurisdiktsiooni piiride pärast, mistõttu on armulauaosadus mõlema ajaloolise kiriku vahel katkenud. Seetõttu ei saa nende kirikute esindajad samal liturgial koos teenida.
Püha ja suure sinodi päevakorra ja dokumentide kavanditega saab tutvuda siin.
